Märts 2024 oli globaalselt soojem kui ükskõik milline varasemalt dokumenteeritud märtsikuu, teatas Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S).
Märtsi keskmiseks pinnalähedaseks õhutemperatuuriks oli 14,14 °C, mis on 0,73 °C kõrgem 1991–2020 märtsikuisest keskmisest ja 0,10 °C kõrgem viimasest rekordilisest märtsist 2016. aastal.
See on kümnes järjestikune kuu, mis on kõige soojem vastav kuu mõõtmiste ajaloos, vahendas Keskkonnaagentuur.
Möödunud kuu oli 1,68 °C soojem kui märtsikuu hinnanguline keskmine perioodil 1850–1900, mida loetakse kokkuleppeliselt tööstuseelseks perioodiks.
Viimase 12 kuu (aprill 2023–märts 2024) keskmine õhutemperatuur maakeral oli mõõtmisajaloo kõrgeim, ületades 0,70 °C 1991–2020 keskmist ja 1,58 °C tööstuseelset keskmist perioodil 1850–1900.
Euroopa keskmine temperatuur oli möödunud kuul 2,12 °C kõrgem 1991–2020 märtsikuisest keskmisest ja tõi kaasa mõõtmiste ajaloo soojuselt teise märtsi, mis jäi kõigest 0,02 °C jahedamaks 2014. aasta märtsikuust. Kõige rohkem ületasid temperatuurid keskmist Euroopa kesk- ja idaosas.
Väljaspool Euroopat ületasid õhutemperatuurid keskmisi kõige enam Põhja-Ameerika idaosas, Gröönimaal, Ida-Venemaal, Kesk-Ameerikas, paiguti Lõuna-Ameerikas, paljudes Aafrika piirkondades, Lõuna-Austraalias ja kohati Antarktises.
Ekvatoriaalse Vaikse ookeani idaosas jätkus El Niño nõrgenemine, aga temperatuurid merepinna kohal püsisid ebatavaliselt kõrged.
Maailmamere pinnatemperatuuri märtsikuu keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli 21,07 °C, mis on kõrgeim dokumenteeritud kuukeskmine, väheke kõrgem kui veebruaris mõõdetud 21,06 °C.
Olukorra tõsidust rõhutas Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse asedirektor Samantha Burgess: „2024. aasta märtsis jätkus nii õhutemperatuuride kui ka maailmamere pinnatemperatuuride rekordite purunemine juba kümnendat kuud järjest. Maakera keskmine õhutemperatuur on kõrgeim mõõtmiste ajaloos ja 12 viimast kuud ületavad tööstuseelset keskmist 1,58 °C. Jätkuva soojenemise peatamiseks on tarvis kasvuhoonegaaside heidet kiiremas korras vähendada.“
Merejää tippnäitajad
- Põhja-Jäämere jää ulatus saavutas iga-aastase maksimumi märtsis, mille tänavune näitaja jäi keskmisele kõigest natuke alla, olles märtsikuu kohta suurima ulatusega 2013. aastast.
- Nagu jaanuaris ja veebruaris, olid merejää kontsentratsiooni anomaaliad Põhja-Jäämerel väga erinevad. Grööni merel püsisid kontsentratsioonid keskmisest kõrgemad, nii on see olnud oktoobrikuust saati.
- Antarktika merejää ulatus oli 20% alla keskmise, olles madala ulatuse poolest kuues märtsikuu satelliidimõõtmiste algusest saadik. Nii jätkub 2017. aastast alates täheldatud suurte negatiivsete anomaaliate seeria.
- Nagu veebruariski jäid merejää kontsentratsioonid keskmisega võrreldes kõige väiksemateks Weddelli mere põhjaosas ja Rossi ning Amundseni merede sektoris.
Hüdroloogiliste muutujate tippnäitajad
- Märtsis 2024 oli keskmisest märjem enamikus Lääne-Euroopast; Ibeeria poolsaarel ja Lõuna-Prantsusmaal kaasnesid suured vihmasajud tormidega. Keskmisest märjem oli ka Skandinaavia ja Loode-Venemaa piirkondades.
- Ülejäänud Euroopas oli keskmisest kuivem, kusjuures eriti vähe sadas keskmisega võrreldes Loode-Norras.
- Märtsis 2024 oli keskmisest märjem Põhja-Ameerika regioonides, Kesk-Aasias, Jaapanis, enamikul Araabia poolsaarest, Madagaskaril ja paiguti Lõuna-Ameerikas. Austraalias möödus erakordselt vihmane kuu.
- Keskmisest kuivemad olud valitsesid paiguti Ühendriikide keskosas, Lääne-Kanadas ja Põhja-Mehhikos, Kesk-Aasia ja Hiina piirkondades ning Kagu-Austraalias, enamikus Aafrika lõunaosast ja Lõuna-Ameerikast.
Milliseks kujunes tänavune märts Eestis, saab lugeda Keskkonnaagentuuri blogist avaneb uues vahekaardis. Lisaks videoülevaade avaneb uues vahekaardisolulisematest näitajatest.
C3S teenust osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu finantseerimisel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitatakse globaalse maapinnalähedase õhutemperatuuri, maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutuste kohta. Kõik tulemused koostatakse arvutianalüüside ja andmekogu ERA5 (kombinatsioon mudelandmetest ja seireandmetest, 1940–2024) baasil, mis omakorda põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle kogu maailma.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
