Tänavune põhjapoolkera sügis oli ülekaalukalt mõõteajaloo kõige soojem

Foto: Pixabay

November 2023 oli ülemaailmselt kõige soojem novembrikuu mõõteajaloos, sügis septembrist novembrini aga põhjapoolkera kõige soojem, selgub Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) andmetest.

C3S teenust osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab korrapäraselt igakuiseid kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse maapinnalähedase õhu- ja maailmamere temperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest.

Kõik teavitused koostatakse arvutianalüüside ja andmekogumi ERA5 (kombinatsioon mudelandmetest ja seireandmetest, 1940–2023) baasil, mis omakorda põhinevad miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle terve maailma. Keskkonnaagentuur avaldas kokkuvõtte tänavusest sügisest.

  Joonis 1. Maapinnalähedase õhutemperatuuri globaalsete kuukeskmiste anomaaliad (°C) võrdlusperioodi 1991–2020 suhtes 1940. aasta jaanuarist kuni novembrini 2023 kujutatuna aegridadena iga aasta kohta. 2023 ja 2016 on näidatud paksude punaste joontega, vastavalt hele- ja tumepunasega. Teisi aastaid kujutavad õhukesed jooned, mille värvitoonid on valitud vastavalt kümnenditele, alates sinisest (1940ndad) kuni tellisekarva punaseni (2020ndad). Andmed: ERA5. Graafik: Copernicus Climate Change Service/ECMWF. 

November 2023 – maapinnalähedase õhutemperatuuri ja merepinna temperatuuri tippnäitajad:

  • November 2023 oli ülemaailmselt kõige soojem november mõõteajaloos. Keskmine maapinnalähedane õhutemperatuur oli 14,22 °C,  mis on 0,85 °C kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 novembri kuukeskmisest ja 0,32 °C kõrgem varasemast kõige soojemast novembrist 2020. aastal.
  • 2023. aasta novembrikuu temperatuurianomaalia oli võrdne 2023. aasta oktoobri anomaaliaga ja jäi alla kõigest 2023. aasta septembrikuisele anomaaliale, mis oli 0,93 °C.
  • 2023. aasta november oli umbes 1,75 °C soojem kui novembri hinnanguline keskmine ajavahemikus 1850–1900, mis on kokkuleppeline tööstuseelne võrdlusperiood.
  • Senise kalendriaasta (jaanuar–november 2023) õhutemperatuuri globaalne keskmine on kõrgeim mõõtmiste ajaloos, ületades tööstuseelse võrdlusperioodi 1850–1900 keskmist 1,46 kraadiga Celsiuse järgi ning 0,13 kraadiga üheteistkümne kuu keskmist 2016. aastal, mis on käesoleval hetkel kõige soojem kalendriaasta mõõteajaloos.
  • Maailmamere pinnatemperatuuri kuu keskmine laiuskraadide 60°N ja 60°S vahel oli 2023. aasta novembris kõrgeim mõõtmiste ajaloos, ületades 0,25 kraadiga senist kõige soojemat novembrit 2015. aastal.
  • Ekvatoriaalses Vaikses ookeanis jätkus El Niño nähtus, millega kaasnevad anomaaliad püsivad seevastu madalamad kui vastaval aastaajal 2015. aastal.
Joonis 2. Maapinnalähedase õhutemperatuuri globaalsete keskmiste anomaaliad võrdlusperioodi 1991–2020 suhtes iga novembrikuu kohta 1940–2023. Andmed: ERA5. Graafik: C3S/ECMWF.

Sügis 2023 – temperatuuri tippnäitajad:

  • Põhjapoolkera sügis 2023. aasta septembrist novembrikuu lõpuni oli ülekaalukalt kõige soojem mõõteajaloos. Keskmine globaalne temperatuur oli 15,30 °C, mis ületab pikaajalist keskmist 0,88 °C.
  • Euroopa keskmine temperatuur 2023 septembrist–novembri lõpuni oli 10,96 °C, mis on 1,43 °C kõrgem pikaajalisest keskmisest. See paigutas 2023. aasta põhjapoolkera sügise teisele kohale kõige soojema sügise järel 2020. aastal, mil keskmine oli ainult 0,03 °C kõrgem.
Joonis 3. Ööpäevase pinnalähedase õhutemperatuuri globaalsete keskmiste anomaaliad (°C) tööstuseelse võrdlusperioodi 1850–1900 hinnangulise keskmise suhtes 1940. aasta 1. jaanuarist kuni 2023. aasta 2. detsembrini, kujutatuna aegridadena iga aasta kohta. 2023. aastat on kujutatud jämeda punase joonega. Teisi aastaid kujutavad õhukesed jooned, mille värvitoonid on valitud vastavalt kümnenditele, alates sinisest (1940ndad) kuni tellisekarva punaseni (2020ndad). Katkendjooned tähistavad võrdlusperioodi 1850–1900 ja sellest 1,5 °C ja 2 °C kõrgemaid lävendeid. Andmed: ERA5. Graafik: C3S/ECMWF.

Copernicuse kliimamuutuste seire teenuse (C3S) asedirektori Samantha Burgessi sõnul esines 2023. aastal kuus rekordilist kuud ja kaks rekordilist aastaaega. „Novembrikuu erakordsed globaalsed temperatuurid, kaasa arvatud kaks päeva, mil keskmised olid üle 2 kraadi tööstuseelsest kõrgemad, teevad 2023. aastast kõige soojema aasta mõõtmiste ajaloos.“ C3S-i direktor Carlo Buontempo lisas, et kasvuhoonegaaside kontsentratsioonide kerkimise jätkudes ei olegi meil loota teistsuguseid tulemusi kui käesoleval aastal. „Nii nagu temperatuur jätkab kerkimist, süvenevad ka kuumalainete ja põudade tagajärjed. Kasvuhoonegaaside nullheite saavutamine niipea kui võimalik on tõhus moodus kliimariskidega toime tulla,“ ütles Buontempo.

November 2023 – maailmamere jää tippnäitajad

  • Põhja-Jäämere jääkate oli oma väikse ulatuse poolest novembrikuude arvestuses kaheksandal kohal (4% keskmisest madalam), püsides palju kõrgem kui rekordilise 2016. aasta novembris (13% alla keskmise).
  • Antarktika merejää ulatus oli novembrikuu kohta madaluselt teisel kohal – 9% alla keskmise. Seda pärast kuute järjestikust kuud, mil näitajad langesid aastaaja kohta rekordiliselt madalale.
  • November 2023 – hüdroloogilised tippnäitajad
  • November 2023 oli keskmisest märjem enamikus Euroopas: paljusid piirkondi, muu hulgas Itaaliat tabas torm Ciarán, mis tõi kaasa tugevaid sademeid ja üleujutusi.
  • Keskmisest kuivemaid olusid esines mitmetes piirkondades Ühendriikides, Kesk- ja Ida-Aasias, nagu ka enamikus lõunapoolkerast väljaspool troopikavööndit, eelkõige Lõuna-Ameerikas.
  • Sügis 2023 – hüdroloogilised tippnäitajad
  • Põhjapoolkera sügisel esines 2023. aastal keskmisest rohkem sademeid mitmetel Euroopa geograafilistel laiustel nagu ka Ühendkuningriigis ja Iirimaal, enamikus Skandinaaviast ja Türgis. Sel aastaajal esines palju torme, mis vallandasid laialdasi sademeid ja kohalikke üleujutusi.
  • 2023. aasta septembrist novembri lõpuni oli keskmisest kuivem enamikus Põhja-Ameerikast, Kesk-Aasias ja Aasia idapoolseimas osas, samuti enamikus Austraaliast, Lõuna-Ameerikast ja Aafrika lõunaosast.
  • Keskmisest märjemate piirkondade hulka väljaspool troopikat kuulusid Kaspia merest loodesse jäävad alad ja territooriumid Venemaal, Hiina kõige idapoolsemad piirkonnad, Lõuna-Brasiilia, Tšiili ja Aafrika Sarv.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.