Kaunis põhjamaine talv on silmale ilus vaadata, kuid paljude linnalindude jaoks tähendab see kehva toidulauda. Kuigi linnalindude toidulaud on üldiselt priskem kui metsas, on meil võimalik loodusega side luua ja üks viis selleks on talvel lindude toitmine. Inimesed saavad nii lindude elu lihtsamaks teha, samas on aga tähtis meeles hoida, et teadmatusest võime kasu asemel hoopis kahju teha.
Nagu Eesti Loodusmuuseumi näituselt „Puudega linn“ teada saame, on linnud linnalooduse oluline osa. Põhitoiduseks eri taimeosi, putukaid ja tigusid süües osalevad nad loodusliku tasakaalu reguleerimises.
Väiksemad linnud on oluliseks kõhutäiteks röövlindudele ja imetajatele. Talvisel ajal just eriti palju putukaid ja tigusid ringi ei liigu. Pakkudes lindudele toidumajakestes rasva ja seemneid, on loodus meile lähedal ning pekitükki nokkivad tihased pakuvad südantsoojendavat vaatepilti.
Eesti Loodusmuuseumi zooloog Lennart Lennuk rõhutab, et toitmisega tuleb siiski piiri pidada: “Lindudele võib lisatoitu pakkuda mõõdukalt, nii säilib neil oskus loodusest toitu leida ka talvel. Veelinnud lisatoitu ei vaja ja see mõjub neile halvasti.“
Loodusmuuseumi bioloog ja keskkonnahariduse osakonna juhataja Maria Metsaorg lisab, et nii jäävad veelinnud inimesest sõltuvaks ning ei lähe rändele: „Veelinde ähvardab paigale jäädes hukkumine. Veelindude toitmine on lubamatu.”
„Lindude toitmine aitab loodusega sidet hoida ja sel on ka loodushariduslik väljund,“ ütleb Lennart Lennuk, rõhutades, et kui talvel linde toitma juba hakkad, siis on regulaarsus väga oluline. Linnud harjuvad sinu toidumajas käima ning kui ühtäkki toidulaud tühi on, jäävad ka nende kõhud tühjaks.
Linnud pole sugugi rumalad – nad õpivad kiirelt selgeks, millal ja kuhu mida välja pannakse, seega tasub sinulgi hoida kindlat graafikut, mil toidumajja sööta paned.
Milline võiks olla lindude toidulaud?
Kõige tavalisem lisatoit pekitükk või seemned. Võrkudesse pakitud rasvapallid pole mitmel põhjusel hea valik – võrk ise on plastikust ja mitte keskkonnasõbralik, rasvapallides võib aga leiduda lisaaineid, mis pole linnukestele kõige paremad. Värvulistele meeldivad pekk ja päevalilleseemned, kuid sobivat sööki leiad ka kuivaineriiulist: kaerahelbeid, pähkleid jms.
Pea meeles ka seda, et toit peaks olema maitsestamata, siis on kindel, et seda tehes on mõeldud lindude tervisele. Muide, mida mitmekesisem on sinu pakutav toit, seda rohkem erinevaid linnuliike sa ka imetleda saad. Kõige lihtsam on aga riputada traadi otsa pekitükk ja tõhus toit ongi juba olemas.
Lindude tervist ohustab ka riknema läinud toit. Et seda ennetada, taga toidumajakese puhtus ja vaata, et niiskus ei pääseks söödale kurja tegema. „Toidumaja puhastamine on oluline ka lindude tervist silmas pidades,“ märgib Lennuk. „Sealtkaudu võivad levida lindude omavahelised haigused, seega puhasta toidumaja regulaarselt.“
Taga lindude turvalisus
Väga oluline on paigutada lindude söögimaja ka õigesse kohta. Ohu korral peab olema tiivulistel võimalus kiirelt minema lennata. Samuti peaks olema majake ligipääsetav mitmelt poolt, et korraga saaks süüa rohkem kui üks lind. Röövlinde, kes võivad vahel toidumajakese juurde sattuda, eemale ajama ei pea – kuna nemadki on osa loodusest ja soovivad talve üle elada.
Mõelda tuleb kindlasti ka kassidele-koertele, et nemad majas nosivaid linde ohustama ei pääseks. Selleks müüakse ehituspoodides ka spetsiaalseid puu külge kinnitatavaid “kraesid”, mis ronimist takistavad.
Lindude toitmine tuleb lõpetada märtsis või hiljemalt aprilli alguses. Kui lund enam maas pole, ei vaja ka linnud lisatoitu. „Toitmine tuleks lõpetada sujuvalt,“ märgib zooloog Lennart Lennuk.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
