Tallinna elurikkuse kaardistamise talgute käigus märgati kõige rohkem halljänest

Halljänes. Foto: Pixabay

Linn kui inimese loodud tehismaastik pole alati ühesugune. Hästi planeerides saab sinna sobitada eri funktsiooniga loodusliku maastiku elemente, mis toetavad kohalikku bioloogilist mitmekesisust ning aitavad leevendada ka linna kahjulikku mõju. Tallinnas elades ja liikudes võime linnaruumis kohata väga eriilmelisi alasid, mis on elupaigaks paljudele haruldastele taime- ja loomaliikidele ning mille säilimine on seetõttu ka väga oluline.

Tänavu toimusid Tallinna rohelise pealinna elurikkuse programmi ühe osana Tallinnas elurikkuse kaardistamise talgud. Eesmärk oli juhtida tallinlaste tähelepanu märkama oma kodukoha elurikkust ja liike, kellega me maid jagame. Sellised tähelepanekud aitavad spetsialistidel kaardistada elurikkust ka piirkondades, kuhu nad muidu ei satu, nagu näiteks koduaed või mõne kortermaja ümbrus. 

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Christel Rose Bachmann kirjutab agentuuri blogis, et elurikkuse kaardistamise talgute raames keskenduti selles projektis eelkõige orhideede, kahepaiksete, roomajate ning imetajate kaardistamisesse, kuid oodatud olid ka kõik muud märgatud liigid. Loodushuvilised said oma ülesvõtteid ja märkamisi meile esitada kasutades loodusvaatluste nutirakendust ning kinnitatud vaatluseid saab näha ka Tableau töövihiku kaardil.

Loodusvaatlejad esitasid kokku 407 tähelepanekut 159 liigist. Neist 40 taimeliiki, 8 seeneliiki, 65 linnuliiki, 3 liiki roomajaid ja 4 liiki kahepaikseid ning 21 liiki imetajaid ja 18 liiki muid selgrootuid loomi.

Vaadeldud liikidest tervelt 44 olid kaitsekategooria alla kuuluvad liigid. Esimese kaitsekategooria alla kuulus 1 liik, teise alla 6 liiki ning ülejäänud 37 olid kolmanda kaitsekategooria liigid.

Taimedest esitati enim nõmmnelgi ja orhideeliste vaatluseid, millest viimaseid leidus pea igas Tallinna linnaosas. Märgati ka mitmeid võõrliike nagu näiteks harilikku katkujuurt või Sahhalini pargitatart. 

Seentest esitati kõige rohkem valge helvelli vaatluseid Nõmme linnaosas.

Lindudest vaadeldi enim kuldnokkasid, kelle kohalolu märgiti üles 11 korral. Põnevamate vaatluste hulgas kohati Pirital eksootilise välimusega vaenukägu. Mitu korda märgati ka kaitsealust kanakulli.

Roomajatest kohati nii rästikut, nastikut kui ka arusisalikku. Kahepaiksetest vaadeldi enim harilikku kärnkonna, lisaks ka rohukonna, tiigikonna ja tähnikvesilikku.

Kõige rohkem märgati linnas imetajaid, kellest liidrikoha saavutas halljänes tervelt 42 vaatlusega. Lisaks vaadeldi hulgaliselt siile, oravaid ja nahkhiirlasi. Põnevamatest vaatlustest võib esile tuua näiteks šaakali, keda märgati koguni neljal korral. Samuti kohtuti linnas rebaste, metskitsede ja kärplastega. 

Kuigi Tallinna rohelise pealinna aasta on kohe läbi saamas, ei tähenda see, et elurikkuse kaardistamine sellega lõppeks. Tallinnas elab tuhandeid liike loomi, taimi ja seeni ning paljud neist vajavad küllaltki spetsiifilisi tingimusi. Keskkonnaagentuur ootab jätkuvalt põnevaid loodusvaatlusi, et teada saada, milliseid liike meil leidub ja et tulevikus ka võimalusel nende vajadusi arvesse võetaks ning elupaigatingimusi parandataks.

Loodusvaatlused saad edastada loodusvaatluste nutirakenduse kaudu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.