Kohalik kogukond pani Otepää linnametsa üles üraskitõrjevahendid

Feromoonpüünis Otepää linnametsas. Foto: Eesti Metsa Abiks

18. mail korraldati kohalike inimeste kulu ja kirjadega kuuse-kooreüraski tõrje- ja kahjustuste ennetuse õppepäev Otepää linnametsas Kullalaanes, mis kuulub Eesti riigile ja mida haldab RMK.

Ekspertide abiga otsiti õppepäeval vastust küsimusele, kas ürask metsas tähendab automaatselt ka lageraiet, nagu RMK seda riigimetsades praktiseerib ja paigaldati 20 feromoonpüünist, märkis MTÜ Eesti Metsa Abiks pressiteates.

Kolmapäeva õhtupoolikul kohale tulnud paarikümne huvilisega uuriti, milliste kaitse- ja tõrjevõtetega hoida ja kaitsta metsa ulatuslike üraskikahjustuste eest nii, et vältida metsa täielikku hävingut, sealhulgas lageraiet.

Entomoloog Heino Õunap mainis mitmel korral, et üraskitõrjes on oluline üraskite poolt värskelt asustatud puude märkamine ja püünispuude langetamine ning nende õigeaegne metsast väljavedu. Ta rõhutas feromoonpüüniste kasulikkust püünispuude mõju toetamisel. Riigimetsades feromoonpüünistega üraskitõrjet mingil põhjusel ei tehta, kuigi riik  maksab toetust erametsaomanikele feromoonpüüniste paigaldamise eest. Õppepäeval paigaldatud feromoonpüüniste kulu on lubanud osaliselt kompenseerida Otepää vallavalitsus.

“Tegemist ei ole tavalise majandusmetsaga! Kullalaan on valla planeeringutega määratud linna rohealaks, sisuliselt puhkemetsaks ja on kaitsefunktsiooniga müra- ning reostustõkke mets Otepää vineeritehase ja linna vahel. Just seetõttu tuleb teha kõik, et selles riigimetsa osas kuuse-kooreüraski edasisele levikule piir panna,” ütles üraskitõrje õppepäeval osalenud metsakonsulent Ülle Kuldkepp.

Lageraie ei ole üraskitõrje võte, vaid õigeaegselt tegemata jäänud tõrje tagajärg. Kullalaanes juba lageraiega langetatud puud ja langil olevad sortimentideks järgatud puud põhjustavad omakorda küsimusi. Õppepäeva korraldaja Kristjan Rebane avaldas imestust, et miks ei võinuks paigaldada feromoone kasvavatele püünispuudele, selle asemel et raiuda lagedaks terve ala. 

Entomoloog Kaljo Voolma sõnul on üraskitõrje peamine eesmärk hoida kahjurite arvukus optimaalselt madalal, et nad ei ohustaks kasvavaid puid. Üraskikahjustused on loomulik osa metsast, kuid epideemilise mõju vältimiseks tuleb üraskitõrjega tegeleda aegsasti ja aktiivselt. 

Üraskitõrje õppepäeval pandi kogukonna algatusel ja kulul üles 20 feromoonpüünist. Kavandatud on feromoonpüüniste regulaarne  hooldamine ja seire. Otsitakse võimalusi ka täiendavate feromoonpüüniste paigaldamiseks.

RMK ei pidanud vajalikuks üraskitõrjega tegeleda, seejuures teatas RMK esindaja, et Kullalaan läheb lageraiesse nagunii, mistõttu feromoonpüüniseid paigaldada ei ole mõtet. Ekspertide seisukoht oli siiski, et olulised on nii feromoonpüünised kui ka värskelt üraskitega asustatud puude õigeaegne raie ja metsast väljavedu. Metsad Otepää ümbruses on vaja päästa ja see on võimalik. Metsade tervislik seisund ja saatus on üleriigiline asi, mitte kitsalt kohalike mure.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.