Tänavu algas kuuse-kooreüraski lendlus aprilli kolmandal dekaadil. Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialisti Mikk Heidemaa sõnul on praegu õige aeg üraski püünispuud metsast välja vedada.
Talvine rohke lumemurd on loonud soodsad tingimused kuusel ja männil toituvatele üraskiliikidele, iseäranis kuuse-kooreüraskile, kes on võimeline ka elujõulisi kuuski massiliselt rünnates hukutama, nagu võib viimastel aastatel Eesti eri paigus näha.
Üraskikahjude vähendamisel on kasu feromoonpüünistest, mis juhul püütud valmikud hävitatakse, ja püünispuudest, mille kasutamisel kooreüraskite munad ja vastsed hävivad metsamaterjali töötlemisel.
Üraski poolt asustatud püünispuud on soovitatav vedada metsast välja saeveskitesse töötlemiseks mõne nädala kuni ühe kuu jooksul pärast haudme rajamist. Sobivaim aeg selleks sõltub piirkonna ilmastikust, saabudes tavaliselt siis, kui asustatud puude koore all on üraskite munad, vastsed või nukud. Reeglina meie oludes mai lõpupoole või hiljemalt juuni esimesel poolel, kuid kindlasti enne jaanipäeva. Vaid sel juhul ei jõua üraski esimese põlvkonna valmikud veel kooruda ja sobivate tingimuste korral järgmise haudme ehk teise põlvkonna rajamiseks uusi puid asustada.
Vastasel korral jõuavad noormardikad (esimene põlvkond) kooruda, püünispuude koore alt lahkuda ja vähemalt osaliselt uutele puudele asuda, et rajada teine põlvkond. Mardikate lahkumist koore alt mõjutab oluliselt ilmastik – jahedate ja vihmaste ilmade korral jäävad mardikad koore alla kauemaks kui soojade ja kuivade.
Kliimaministeeriumi eestveetav töörühm soovitab jälgida iganädalasi seirekokkuvõtteid ja soovitusi Keskkonnaportaalis avaneb uues vahekaardis. Lisaks on erametsade omanikel soovitatav sel või järgmisel nädalal oma metsas üraski poolt asustatud puude koore alla piiluda ja otsustada väljaveo õige ajastuse üle. Koorunud ja ristikäike kaevandavad üraskivastsed on koore all, emakäikude külgedel leitavad, kui eemaldada terava noaga tüvelt kooretükk üraskite ümmarguste sisenemisavade piirkonnas (foto 2). Kui pole võimalik üraski asustatud püünispuid välja vedada, tuleks need kindlasti koorida ja koor hävitada või maha matta.
Üraskite lahkumise aega asustatud puudelt mõjutab ka isendite asustustihedus – kui see on madal, jäävad vanamardikad puule kauemaks ja kaevandavad pikemad emakäigud. Tavaliselt asustab kuuse-kooreürask nõrgestatud või äsja hukkunud kuuski. Kui kahjuri arvukus kasvab soodsates oludes väga kõrgeks ja nõrgestatud puid enam ei jätku, siis on nad hulganisti koos rünnates võimelised asustama ja hukutama ka elujõulisi kuuski, seda iseäranis põuaperioodil.
Kuna peale lamavate tüvede ja tõrje eesmärgil langetatud püünispuude võib kahjur asustada lisaks ka kasvavaid kuuski, on soovitatav enne püünispuude väljavedu kontrollida nende läheduses ja üldse eelmise aasta kahjustuskolde läheduses kasvavaid kuuski. Kui puudel on märgata rohkesti üraskite sisenemisavasid ja näripuru ning koore all üraski käike, mune ja vastseid, tuleks ka need puud langetada ja koos püünispuudega metsast välja vedada. Oluline on teada, et linnurahu ajal on lokaalne ja mõõdukas üraskikahjude likvideerimine lubatud, kuid enne tuleks kindlasti hoolikal kaaluda kasu ja põhjustatud kahju vahekorda.
Kuusetüvede kõrval on aeg metsast töötlemiseks välja vedada ka toored männipalgid, mille paksukorbalist osa asustab meeleldi oluline männikahjur – suur-säsiürask.
Allikas: Keskkonnaagentuur
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
