Kui mõtled, et asi see kuusk metsast tuua, on siingi on võimalik lindikate eeskujul mõelda samm kaugemale ja minna täiesti nullkulu teed. Näiteks annab jõulukuuse meisterdamiseks täiesti vabalt ära kasutada vanu munakarpe.

Äärmiselt nägusa ja püstise kuuse saab aga vetsupaberirullidest ja muude rullide jääkidest. Kui kodus kuuse jaoks vähe ruumi, on selline just mõnus ehitada.

Lindikate eeliseks on mere lähedus ja seetõttu on traditsioonidega kalurikülas kuuse meisterdamiseks käiku läinud isegi vanad kalavõrgud. Ja kuuseehted on konservikarbikaantest.

Aga see pole veel kõik. Lindi lapsed said seekord hakkama väga andeka kuusega, mis on valmistatud vanadest plastpudelitest. Nende kuusk on tehtud ühte värvi rohelistest pudelitest – nii et tulemuseks on üks tõeliselt roheline puu. Jällegi üks väärt mõte, kuidas pudeleid peale taara kokkuostu veel majapidamises kasutada saab.

Igas mõttes rohelise kuuse tegemise õpetus

Lindi küla elanik ja lapsevanem Merle Jantson pani Rohegeeniuse lugejate jaoks kokku ka taolise kuuse meisterdamise õpetuse.

Hoia alles kõik suured plastikpudelid, mille sa oled tühjaks joonud. “Meie kasutasime Sanpellegrino rohekaid pudeleid – just neid oli lihtsalt ohtralt. Selle pudeli suurusest lähtuvad meie kuuse mõõdud. Aga muidugi võib teha ka ükskõik millistest pudelitest, kasvõi iga „korrus“ isemoodi pudeleist”, selgitab Jantson.

Leota pudelitelt lahti kõik sildid ja lase seejärel pudelitel ära kuivada. Hoia triipkoodiga sildid kindlasti alles – saad need peale kolmekuningapäeva, kui oma kuuse „välja viid“, tagasi pudelitele kleepida ja pudelid taaraautomaati viia.

Nüüd kutsu karkassi ehitamiseks appi oma küla kuldsete kätega mehed – sellised, kes oskavad kõike ja kellel on igasugused tööriistad ning vineeritükid-lauajupid juba mitmeid põlvkondi kuuris olemas. “Meie külas on selliseks „kogukonna raudvaraks“ onu Jüri, onu Toivo ja onu Ülo, kes tegid valmis kuuse karkassi,” avaldab Jantson. Karkassi jaoks lõikasid nad vineerist 8 rõngast. Rõngaste läbimõõduks (servast serva) on umbes-täpselt 119, 105, 91, 77, 63, 49, 35 ja 21 cm. Kõigil rõngastel on ühelaiune äär: 10 cm.

Seejärel panime rõngad üksteise peale – ikka järgemööda nii, et kõige suurem sai kõige alla ja kõige pisem kõige peale. Rõngad kinnitasime üksteise külge puuklotsidega (kõrgus 17 ja laius 7 cm). Kõige tippu sai vineerketas läbimõõduga 7 cm. Ja kõige alumise ketta alla tegime jalad ka – kandilistest puuklotsidest. Jantson rõhutab, et kõiki kinnitustöid oleks mõistlik teha kruvidega, sest neid saab taaskasutada.

Pudelite paikapanemiseks tuleb kõigi pudelite põhja teha „5-ne“ auk (nii nimetas seda onu Jüri) ja pudelid siis ühtlaselt ja üpris tihedalt üksteise kõrvale vineeriringidele kinnitada. Ikka kruvidega – ja neid tuleb keerata pudeli seest! Selleks kasutati pikka „padruniga“ kruvikeerajat. Lindi küla meestel oli varasemast ajast alles üks paras ports katusepleki kruvisid – need kulusidki nüüd pudelite kinnitamiseks marjaks ära.

Pudeleid kulus pildil oleva kuuse ehitamiseks kokku 182: kõige alumisele ringile 38, järgmisele 36, siis 26, siis 20, 15, 10, 6 ja kõige ülemisele kettale kuuse tipuks 1 eriti ilus pudel.

Kui pudeleid on eriti ohtralt, saab kuuske muidugi kõrgemaks kasvatada – tuleb lihtsalt allapoole järjest pudeliringe juurde meisterdada.

Kuusele saab külge riputada vanad elektriküünlad ja ongi valmis!