2023. aasta jäätmemajanduse ülevaatest selgub, et olmejäätmete põletamine ja ladestamine on pigem langustrendis ning ringlussevõtt on veidi suurenenud, kuid paraku mitte piisavalt, nendib Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Piret Mäestu.
Eesti on veel kaugel ringlussevõtu sihttasemest, milleks on 50% kogu olmejäätmete tekkest. 2022. aastal oli olmejäätmete koguteke veidi üle 500 000 tonni, millest ringlusse võeti 33%, põletati 43% ja ladestati 8%.
Aastal 2022 moodustasid olmejäätmete kogutekkest 62% segaolmejäätmed, kuid et täita ringlussevõtu sihttase, tuleb seda protsenti oluliselt langetada. Selleks tuleb aga jäätmeid rohkem liigiti koguda. Seni on olmejäätmetest kõige enam liigiti kogutud paberit.
See lugu on Geeniuse ja PRO tellijatele.
Logi sisse või vormista tellimus
- Ligipääs seitsme Geeniuse portaali kõikidele artiklitele.
- Ajakirjade Autoleht, Autoleht Ekstra ja Digi artiklite lugemisõigus veebis.
Tellija andmed
Soovid maksta arvega, teha hulgitellimuse või otsid teistsugust tellimust? Kõik tellimisvõimalused leiad siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
