Eesti statistika näitab, et toitu raisatakse aina rohkem – ühe inimese kohta läheb igal aastal prügikasti keskmiselt 61 kilo toitu, millest ligi 42% saaks tegelikult vältida. Seejuures viskab üks pere aastas ära 149 kilo toitu, millest 63 kilo oleks saanud ära kasutada.
Pürgikasti rändavad Eestis peamiselt aed- ja juurviljad (32%), valmistoidu jäägid (23%) ning puuviljad ja marjad (18%).
“Eestis näeme kahjuks selgelt, et toidu raiskamine suureneb – võrreldes kümne aasta taguse ajaga on perede toidujäätmete hulk kasvanud 33%,” ütles Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats. “Meie igapäevane tarbimine vajab muutust, et vältida toidu äraviskamist. See ei ole oluline mitte ainult raha, vaid ka keskkonna pärast – toidujäätmed on üks peamisi kasvuhoonegaasi heitmete põhjustajaid.”
Toidujäätmed on suur mure kogu maailmas. Euroopas läheb aastas raisku ligi 88 miljonit tonni toitu, mis on umbes 20% kogu toodetud toidust.
Kuidas pered saavad toiduraiskamist vähendada?
Katrin Bats jagab praktilisi soovitusi, kuidas vähendada toidujäätmeid kodumajapidamistes:
- Planeerige nädala söögikorrad ette ja koostage ostunimekiri, et vältida impulssoste ja liigse toidu soetamist.
- Mõistke erinevust „parim enne“ ja „kõlblik kuni“ märgistuste vahel, et vältida korraliku toidu äraviskamist.
- Säilitage toiduained viisil, mis pikendab nende eluiga. Näiteks hoidke kergesti riknevat toitu külmikus ja kuivaineid õhukindlates anumates. Samuti pange külmkapis käeulatusse toiduained, mis varem soetatud, et need enne ära kasutada.
- Olge loovad toidujääkide kasutamisel, näiteks valmistage neist suppi või smuutit.
- Vähendage taldrikujäätmeid, pakkudes pereliikmetele sobiva suurusega portse.
Eesti teeb koos teiste Euroopa Liidu riikidega kaasa toidujäätmete vähendamise algatustes, mis on osa Euroopa Liidu rohelisest kokkuleppest. Riikide ühine eesmärk on vähendada toidujäätmeid 2030. aastaks 50% võrra.
Rimi teeb juba aastaid koostööd Toidupangaga, kellele annetab enne riknemist paljud toiduained, mis muidu kauplusest hoopis prügimäele jõuaksid.
“Kutsume kõiki mõtlema kriitiliselt oma tarbimisharjumuste üle ja leidma viise, kuidas toiduraiskamist vähendada. Meil kõigil on võimalus aidata vähendada toidukadu, aidata seeläbi säästa loodust ning muuta meie ühiskond jätkusuutlikumaks,” lausus Katrin Bats.
29. septembril tähistati rahvusvahelist toiduraiskamise vähendamise päeva, et parandada inimeste teadmisi toidukao probleemidest.
*Teates on kasutatud SEI ja Rimi uuringu andmeid
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
