Eesti Kütte- ja ventilatsiooniinseneride Ühendus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ehitusinseneride Liit ning LIFE IP BuildESTi teadusarendusprojekt ja Teadmistepõhise ehituse tippkeskus korraldasid 3. novembril 10. korda ehitusala spetsialistide konverentsi, millega sel aastal keskenduti renoveerimisega seotud väljakutsetele ning jagati paremaid praktikaid nii Eestist, Rootsist kui Saksamaalt ja Taanist. Teemast teeb ülevaate LIFE IP BuildEST projektikoordinaator Anni Martin.
Teadupärast oleme Euroopas võtnud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalse ja keskkonnasõbraliku majandusega piirkonnaks. Kuna kõige rohkem energiat kulutatakse just ehitussektoris, aitab hoonete energiatõhusaks renoveerimine kokku hoida nii hoonete kütmiseks kuluvat raha kui säästa keskkonda ja tagada parema elukeskkonna meile kõigile.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Ivo Jaanisoo rõhutas konverentsi avasõnades, et renoveerimisest on kujunemas väga oluline võimaluste- ja väljakutserohke tööstusharu, kuna renoveerimismahud kasvavad lähiaastatel hüppeliselt.
„Tänastes kriisides oleme just meie ehitussektoris lahenduste pakkujad – kuidas kiirendada taastuvenergia tootmist, tagada hoonetes tervislik sisekliima, leida varjumiseks sobivad kohtad, neid renoveerida ja rajada. Kõigile neile probleemidele saab vastused meie abiga,“ ütles Jaanisoo.
Riigikantselei rohepoliitika nõunik Ivo Krustok rõhutas, et hoonete puhul on rohepöördes peamiseks fookuseks renoveerimise tempo tõstmine, ehitusvaldkonna digitaliseerimine, kestliku arengu printsiipidest lähtuv ruumiline planeerimine, mitmekesisuse säilitamine ja holistiline vaade.
Lauri Suu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist tutvustas hoonete rekonstrueerimise strateegia eesmärke ning LIFE IP BuildESTi teadusarendusprojekti väljakutseid ja ambitsioone. „Riik on kliimaeesmärkide saavutamiseks käivitanud renoveerimismaratoni, mille käigus jõuame selleni, et aastaks 2050 on kõik meie hooned terviklikult rekonstrueerinud – need on energiasäästlikud, kestlikud, neis on meeldiv ja tervislik elada ka aastate pärast.“
Skandinaavia kõrgeimat pilvelõhkujat ehitav, Rootsi ehituskonserni Serneke kestliku arengu juht Kaia Eichler kõneles vajadusest just praegu tegeleda intensiivselt tuleviku muutuste mõjutamisega. „Me oleme globaalses kliimakriisis. Ekstreemsed ilmastiku tingimused on sagenenud igal pool ja me kogeme neid omal nahal, siinsamas ja praegu – üleujutused, pikad põuaperioodid, tugevad tormid jms. Ehitussektoris on olemasolevate lahenduste ja tehnoloogiatega võimalik 2030. aastaks vähendada süsinikuheidet ja energiatarbimist poole võrra. Järgmine hüpe tuleb saavutada innovatsiooniga – seniste lahenduste või tehnoloogiate uues olukorras kasutamisega“.
Jarek Kurnitski Tallinna Tehnikaülikoolist tutvustas nullheitega hoonete energiatõhususe direktiivi EPBD uue versiooni põhimõtteid. Direktiivi uue versiooniga peab 2050. aastaks Euroopa hoonefond saama nullheitmega hoonefondiks. Kurnitski rõhutas, et see ambitsioon on teadlikult idealistlik. „Aastaks 2050 ilmselt hakkama ei saa, aga suund saab maha märgitud ka siis kui tulemusteni jõudmine võtab kauem aega“.
Konverentsi teises pooles arutati tehaselise rekonstrueerimise seniseid praktikaid ja tulevikutrende. Knut Höller tutvustas Saksamaa kogemusi meetme piloteerimisel ning Kaarel Väer Matekist jagas kogemusi sisenemisest Saksamaa massrenoveerimise turule. Väer tõi välja, et firmadel on huvi investeerida oma tootmise arendusse siis kui on kindlus, et turul on piisavalt raha (sh toetusraha) järgmiseks 10 aastaks, mitte kolmeks-neljaks, nagu Eestis kombeks.
Lauri Lihtmaa Tallinna Tehnikaülikoolist andis ülevaate piirkonnapõhise renoveerimisest Annelinna näitel – mis on peamised takistused ning omanike ootused massrenoveerimisel.
Kaspar Alev Tartu linnast tutvustas kogemusi linna energiatõhususe kompetentsikeskusega – kuidas kohalik omavalitsus saab hoogustada majade ja majadevahelise ruumi korda tegemist.
Ressursitõhususe ja ringmajanduse sessioonis tutvustasid Targo Kalamees TalTechist ja Eero Nigumann Timbecost Drive0 projekti tulemusi – kuidas demonteeritavus ja taaskasutus renoveerimises teooriast praktikasse viia.
Simo Ilomets Taltechist tutvustas lammutatavate kortermajade ümbertöötlemise potenstsiaali ja Marcello Mitt Eesti Ringmajandusettevõtete Liidust tutvustas suvel läbi viidud välitööde tulemusi, millega kaardistati teekond nutika renoveerimise ja lammutamiseni.
Rainer Eidermiller Paide Säästva Renoveerimise Infokeskusest avas omapoolseid ootusi materjalide ja ehitusdetailide taaskasutusele ning kogukondade kaasamist ajalooliste materjalide säästva kasutamise edendamisel.
Digi ja andmete sessioonil tutvustas Regina Viljasaar-Frenzel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist käimasolevat rahastusprogrammi Ehituse e-hüpe, millega toetatakse innovaatiliste digitööriistade arendamist ja kasutamist ehitusvaldkonnas. Avalike taotlusvoorude kaudu jagatakse kokku 4,5 miljonit eurot.
Tuule Mall Parts ja Martin Thalfeldt TalTehist näitasid, kuidas andmepõhiselt saab teha otsuseid automaatsete energiamäriste arvutamiseks ning kuidas sisekliima andmete analüüsi kaudu on võimalik tuletada selle mõju meie töö- ja õppimisvõimele.
Allan Hani R8 Technologies OÜ-st tutvustas ettevõtte loodud hoone digitaalse operaatori teenust, mis aitab kokku hoida energiat ning tagada parema sisekliima. Viimane on hea näide sellest, kuidas teadus- ja arendustööle tuginedes saab Eestis luua digilahendusi, mis pakuvad praktilist väärtust ettevõtetele üle maailma.
Sessiooni lõpus tutvustas Ergo Pikas käimasolevat tööd TatTechis, kus avalike registriandmete põhjal luuakse olemasolevatest hoonetest digikaksikuid. Töö eesmärk on leida optimaalsed lahendused olemasolevate hoonete renoveerimiseks ning kiirendada kogu protsessi.
Nagu juba aastatega välja kujunenud, kujunes konverentsist kogemuste vahetamise ja kontaktide loomise koht ning nagu ehituses ikka otsiti lahendusi, kuidas teaduspõhised lahendused jõuaks teooriast praktikasse ja praktikas teooriasse.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
