Lähiaastail saavad omavalitsused ja ettevõtted kõikvõimalike ringmajandust edendavateks tegevusteks 111 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusraha.
Kliimaminister kinnitas täna kogu riigi jäätmevaldkonda hõlmava arengudokumendi „Riigi jäätmekava 2023–2028“, mille alusel on Eestil võimalus kasutada lähiaastatel Euroopa Liidu toetusraha, et lahendada jäätmesektorit puudutavad probleemid tervikuna.
Näiteks saab sellega toetada pakendidisaini või korduskasutuslahenduste projekte, mis tegelevad jäätmetekke vähendamisega. Samuti saab seda investeerida jäätmete liigiti kogumise, sorteerimise ja ringlussevõtu taristusse, teatas kliimaministeerium.
„Jäätmereformi vajalikkuses ei kahtle enam keegi ja mul on hea meel, et senine töö hakkab vilja kandma,” ütles kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo. “111 miljonist poole suuname just jäätmereformi elluviimisse. Ühelt poolt on toetuste fookuses kohalikud omavalitsused, kellel napib ressurssi jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks. Neid toetame automatiseeritud jäätmejaamade rajamisel või jäätmete kogumiseks vajaliku taristu ülesehitamisel.”
“Ettevõtete toetamisel keskendume just täiendavate ringlusvõimekuste loomisele,” lisas Jaanisoo. “Uus jäätmekava on seetõttu tugevalt seotud just jäätmereformis väljapakutud muudatuste elluviimisega eeskätt olmejäätmete vallas. Kava loob olulised eeltingimused sektorisse lisarahastuse saamiseks, millega saame omavalitsusi ja ettevõtteid kümnendi suurima reformi tegemisega toetada.”
Arvestades kohustuslikke sihttasemeid, jäätmetekke liigilist koostist ja Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe suundumusi, on lisaks olme-, bio- ja pakendijäätmetele uues jäätmekavas pandud senisest suuremat rõhku ka ehitus- ja lammutusjäätmetele, plasti- ja tekstiiljäätmetele, ohtlikele jäätmetele, põlevkivitööstuse jäätmetele ning probleemtoodetest tekkinud jäätmetele.
“Jäätmekava rahaga soodustab riik jäätmekäitluse arengut ja toetab Eesti ettevõtteid jäätmeressursist uute toodete loomisel,” ütles kliimaminister Kristen Michal. “Üheks näiteks on KIKi kaudu toe saanud biogaasijaam Maardus. Eestisse on vaja ka plastide ja tekstiilide käsitlemise võimekusi, milleks saab samuti kasutada jäätmekava raha. Jäätmete uueks toormeks loomine annab majanduses uusi võimalusi luua kõrgema lisandväärtusega töökohti, mida vajame arenguks.”
Riigi jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmehierarhia põhimõttest. Tegemist on Euroopa Liidu ülese põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt.
Jäätmehierarhia on viieastmeline: vältimine, korduskasutuseks ettevalmistamine, ringlussevõtt, muu taaskasutamine ja kõrvaldamine. Uus jäätmekava võimaldab Eestil liituda Euroopa eesrindlikema riikidega, kelle jäätmekäitlus lähtub ringmajanduspõhisest lähenemisest, on ressursse tõhusalt kasutav ja kelle eeskujul on seatud üldised Euroopa jäätmekäitlust suunavad sihid.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
