Gren ja Tartu Veevärk alustavad uuringuid reoveest sooja tootmiseks

Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp ja Gren Eesti äride juht Margo Külaots reoveepuhastusjaamas. Foto: erakogu

Energiaettevõte Gren ja Tartu Veevärk sõlmisid koostöölepingu, et alustada uuringuid reoveesoojuse kasutamiseks Tartu kaugküttesüsteemis. Greni hinnangul jääb selleks vajalik investeering suurusjärku 10-15 miljonit eurot ning tulemusi võib oodata 2-3 aasta jooksul.

„Heitsoojuse kogumine on üks võimalusi kaugkütte keskkonnamõjude vähendamiseks,” selgitas Gren Eesti äride juht Margo Külaots. “Mida rohkem suudame ära kasutada juba kusagil olemas olevat soojust, seda vähem on tarvis sooja muudest energiaallikatest juurde toota.”

Reovee, mille Tartu Veevärk linnaelanikelt kokku kogub, temperatuur on vahemikus 10-17 kraadi. See soojusenergia läheb praegu kaduma, kuid soojusvahetite ja soojuspumpadega on võimalik reoveest energia välja võtta ja see kaugküttesüsteemi suunata.

Reoveesoojust kasutatakse linnade kütmisel paljudes Euroopa riikides, kuid Eestis seni veel mitte. Greni hinnangul pakuks reovesi talvisel ajal väärtuslikku lisasoojuse allikat. Tartu reoveest oleks võimalik soojusenergiat koguda mahus, mis katab 5-8% kogu linna aastasest küttevajadusest. Täpsem uuring koos tasuvusanalüüsiga viiakse koostöös Tartu Veevärgiga läbi juba sel aastal.

„Otsime alati uusi võimalusi Tartu veeteenuste arendamiseks, seejuures on meile oluline energia säästmine ja taaskasutamine ning selle põhimõttega sobib ka taastuvenergia tootmise arendamine. Reoveesettest on Tartus elektrit ja soojust toodetud juba kümmekond aastat,“ rääkis Tartu Veevärgi juht Toomas Kapp. 

Reovesi koosneb valdavalt kodudes ja ettevõtetes ära kasutatud soojast veest, selle energia kasutamine sõltub tehnilistest lahendustest ja tasuvusest. Tartu reovee soojuspotentsiaal on esmasel hinnangul piisav, et uurida, kuidas seda väärindada. “Kui plaan õnnestub, siis teevad nii Gren ja Tartu Veevärk kui ka Tartu linn suure sammu keskkonnasõbralikuma majandamise poole,” ütles Kapp.

Gren näeb heit- ja reoveesoojuse kasutamises suurt potentsiaali, seda nii energiasäästu kui ka dekarboniseerimise võtmes. Eri allikatest pärit heitsoojust kogutakse ja kasutatakse kaugküttes ka praegu, näiteks rakendab Gren Jõhvi ja Kohtla-Järve piirkonna kütmisel tööstuse heitsoojust.

„Oleme Greni Tartu küttevõrgu juba praeguseks viinud ca 95% ulatuses taastuvatele allikatele, kuid siit edasi on järgmine eesmärk sooja tootmiseks tervikuna vähem kütuseid põletada,” selgitas Gren Eesti äride juht Margo Külaots. “Suure kaugküttesüsteemi eelis ongi see, et süsteemi saab liita erinevaid tööstuslikke lahendusi ja taastuvaid energiaallikaid, mille kasutamine lokaalselt pole võimalik või on liiga kallis. Kombineerituna meil juba töösse rakendatud soojussalvestusega saame koguda just seda energiat, mis on hetkel kõige soodsam, puhtam ja kättesaadavam. Sel moel tekib linna kütmiseks mitmekesisem valik erinevatest energiaallikatest, mis omakorda tagab ka kõrgema varustuskindluse ja vastupidavuse kriisidele.“

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.