Kliimaminister Kristen Michal esitab valitsusele kinnitamiseks taastuvelektri vähempakkumisel edukaks osutunud projektid. Sellega annab riik tuule- ja päikeseenergia ettevõtetele investeerimiskindluse 780 GWh taastuvelektri tootmiseks.
Vähempakkumisele laekus kokku 10 tuule-, päikese- ja hübriidprojekti, millest edukaks osutusid seitse.
„Kui valitsus kinnitab ära vähempakkumise võitjaid, hakkavad juba kolme aasta pärast puhast elektrit tootma veel kolm tuuleparki ja neli hübriidparki, mis toodavad rohelist elektrit nii tuulest kui ka päikest,“ selgitas Kristen Michal.
Vähempakkumise võitnud päikeseparkide koguvõimsus on ligi 100 MW ja tuuleparkide koguvõimsus ligi 300 MW. Nende parkide toodetav elekter moodustaks umbes kümnendiku kogu praegu Eestis tarbitavast elektrienergiast. Uusi parke kerkib esitatud pakkumiste kohaselt Ida- ja Lääne-Virumaale, Pärnumaale ja Järvamaale.
„Kohalikud omavalitsused, mille territooriumile pargid rajatakse, hakkavad saama oma eelarve tarbeks tuulikutasuna tuhandeid eurosid juba ehitamise alustamise hetkest,“ lisas minister.
Eesti on seadnud endale eesmärgiks toota taastuvatest allikatest aastal 2030 sama palju elektrit kui on Eesti aastane elektritarbimine.
„Eesti on astumas järjest uusi samme, et see eesmärk saavutada – mullu käivitus Eestis kaks uut tuuleparki ning praegu on ehituses tuuleparke mahus, mis juba aasta pärast kahekordistavad meie tuuleenergia toodangut,“ tõi minister näite.
Valitsusele kinnitamiseks esitatud taastuvelektri vähempakkumisel edukaks osutunud projektid annavad 2030. aasta eesmärgi suunas liikumisele veelgi lisahoogu. 2023. aasta lõpus keskkonnaagentuuri tehtud analüüsi kohaselt on Eestis eri arenguetappides kokku enam kui 6000 MW maismaa tuuleparke ning ligi 40% nendest hiljemalt 2030. aasta valmimise graafikus.
„Oleme praegu oma püstitatud eesmärgi kursil ning selle vähempakkumisega tulevad projektid annavad meile kindluse, et saavutame oma 2030. aasta eesmärgid,“ sõnas Kristen Michal. „Alanud aastal pakub riik arendajatele riigimaadelt veel uusi maismaaparkide rajamiseks sobivaid alasid, kus sobivad keskkonnatingimused lubavad püstitada umbes 1000 megavatti ulatuses tuuleparke.“
Kliimaminister lisas, et eelmisel nädalal võttis riigikogu menetlusse kliimaministeeriumi ettevalmistatud eelnõu, millega sätestatakse taastuvenergia arendamine ülekaalukaks riiklikuks huviks. „Selle eelnõuga loome võimalused leida senisest mõistlikumaid kokkuleppeid looduskaitse ja taastuvenergia huvide vahel,“ sõnas Michal.
Eurostati andmete kohaselt oli Eesti 2022. aastal taastuvenergia osakaalult Euroopa Liidu riikide seas viiendal kohal ning taastuvenergia osakaalult soojamajanduses Rootsi järel kõrgel teisel kohal. Viimastel aastatel käivitunud päikeseparkide investeeringute laine on tõstnud ka päikeseparkide suhtelise võimsuse arvestuses Eesti Euroopa riikide seas viiendale kohale.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
