Hiljuti oli mul õnne juhatada jutuõhtut teemal “How can we TECH care of the environment”. Kandiliselt eesti keelde tõlkides võiks see kõlada kui “kuidas saaksime teha loodusele tehno-hooldust”? Pooleteise tunni jooksul sai põgusalt puudutatud mitmeid teemasid, kuid nagu üks panelistidest, prantslasest tehnoloogia-ekspert Renaud Francou ka juba ürituse keskel tunnistas – peaksime rääkima palju rohkem süvitsi, aga kunagi ei ole aega! Jah, olen korduvalt ka ise sama tundnud – kunagi pole piisavalt aega või vajalikus koguses tähemärke, et süveneda tehnoloogia hinge-ellu sügavamalt kui vaid mõnesse hüüdlausesse või juba kordades ära leierdatud stamp-näitesse, kirjutab Madis Vasser, Eesti Rohelise Liikumise kliima- ja energeetikaekspert ning Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi doktorant.
Tihti väldin aruteludes teatud teemade tõstatamist, nagu näiteks Jevonsi paradoks (ehk tagasipõrke efekt) või industriaalühiskonna fundamentaalne jätkusuutmatus. Sest tean, et lugeja kas ei mõista mind üldse või veel hullem, mõistab valesti. Mitte seepärast, et ta oleks tohutult rumal, vaid puhtalt põhjusel, et ta ei ole sattunud lugenud neid samu võtmetekste, mis tuhandete lehekülgede kaupa teatud teemad põhjalikult lahti selgitavad.
Kus muret näed laita, seal tule ja aita – järgnevalt mõned lugemissoovitused neile, kes soovivad süvitsi arendada oma sisemist rohegeeniust ning on valmis pädevalt kaasa rääkima ka teemadel, miks tehnoloogia pigem ei päästa ei meid ega keskkonda. Tegemist ei pruugi olla antud teemavaldkondade kõige-kõigemate raamatutega, kuid minule on nad ühel või teisel põhjusel ette sattunud ning ka suurt mõju avaldanud.
Techno-fix: Why Technology Won’t Save Us or the Environment. – Joyce and Michael Huesemann
“Seda raamatut peaks lugema iga kodu, kool ja riigiorgan”, seisab teost ülistavas sissejuhatuses. Olen igati nõus, et tegemist on äärmiselt sisuka tehnoloogia-kriitikaga, kuid kindlasti mitte lihtsa lugemisega – võta ette siis, kui talud teksti, mis on täis ohtralt sulgudes olevaid viiteid.
Eriti vahva on see teekond siis, kui oled ise kõrgtehnoloogia taustaga – mina olin, ja kirjeldaksin oma kogemust kui “iga lehekülg lükkas ümber mõne su kallilt hoitud eelduse selle kohta, mida tehnoloogia endast üldse kujutab”.
Pärast selle raamatu läbitöötamist peaksid sulle olema oluliselt selgemad järgmised nähtused: tehnoloogia paratamatud negatiivsed mõjud, ootamatud kõrvaltoimed, kõrgtehnoloogia üha vähenev kasutegur, efektiivsuse kasvust tingitud soovimatud tulemused, kriitikavaba tehno-optimism, tehnoloogia neutraalsus ja palju-palju muud.
Selgeks saab see, et tehnoloogia üksinda ei muuda midagi paremaks, oluline on ka ühiskondlik hoiak ja piirangud. Raamatu üheks nõrgaks kohaks on paradoksaalsel kombel see, et probleemide lahtiseletamise pool on niivõrd tugev, sõites võimsalt üle ka võimalike lahenduste peatükkidest. Seega, lahendusi soovitan otsida mujalt.
Irresistible : the rise of addictive technology and the business of keeping us hooked – Adam Alter
Raamatute lugemine on tore ja kasulik küll, aga enne seda võiks veel vaid ühe osa oma Netflixi lemmikseriaali vaadata? See raamat selgitab, miks suurte tehnoloogiaettevõtete juhid oma enda noortele võsukestele nutiseadmeid kunagi kätte ei anna.
Sinu sõltuvus mõnest seadmest või seebikast ei tulene sellest, et just sinul juhtus olema nõrk vastupanuvõime – tehnoloogiafirmad on lihvinud sõltuvuse (akadeemilisemalt öeldes “probleemse kasutuse”) tekitamise kunsti täiuslikkuseni.
Võib-olla loed just praegu seda artiklit kusagil avalikus kohas oma telefonist? Mängime ühte mängu: paku kõigepealt huupi, mitut inimest sa näed ümbruskonnas, kes EI tegele hetkel oma nutiseadmega, et sealt midagi vaadata või kuulata. “Osalevad” inimesed, kellel on vähemalt üks käsi vaba (ei tassi suurt kasti) ja kellel vanuse poolest võiks üldse nutiseade olemas olla (välistame väga noored ja väga vanad).
Nüüd vaata ringi. Huvitav, kas pole? Lisaks hirmutavatele näidetele pakub raamat ka mõned lahendused – näiteks ole teadlik sind varitsevatest “lõksudest”, rakenda tehnoloogilisi vastumeetmeid, harjuta Netflixi sulgemist enne uue osa automaatset algust, tekita taotluslikult ekraanivaba aega ja ära mitte mingil juhul anna vilkuvat nutiseadet areneva ajuga väikelapse kätte!
Low-Tech Magazine – Kris De Decker
Kes soovitab kõrgtehnoloogia ajakirja lugejatele madaltehnoloogilist lektüüri? Mina soovitan! Eriti soojalt neile, kelle jaoks tänapäeva tehnoloogia on sisuliselt muutunud maagiaks, sest kõik toimub liiga nanoskoopiliselt tasandil ja liiga kiiresti, läbi digitaalsete meetodite.
Ärgem unustagem ära analooge – neil lähenemistel on meile jätkuvalt väga palju õpetada ja võime taolisi teadmisi naftajärgse ajastu valguses võib-olla juba väga varsti taas vajama hakata. Kris De Deckeri äärmiselt põhjalikud sissekanded nii nimetatud raamatus kui ka selle baasiks oleval veebilehel tuletavad meelde, miks inim-mõõtmeline ja mitte-keeruline tehnoloogia võib olla väga nutikas ja ressursitõhus.
Meeldejäävamad artiklid on näiteks ise-küdevatest kasvuhoonetest, käsipuuride üllatavatest plussidest, alternatiivsetest energiasalvestusviisidest, energiaefektiivsuse varjukülgedest, suureskaalalise taastuvenergia probleemidest jne. Minu jaoks tohutus koguses uusi teadmisi füüsika, inseneeria ja ajaloo kohta, mida eeldaks igalt inimeselt, kes lähituleviku väljakutseid lahendama kavatseb asuda. Iga probleemi lahendus ei pea olema kõrgtehnoloogiline.
Lõpetuseks märkus, et alati võib leida ka raamatuid, mis väidavad siintoodule risti vastupidist. Tasakaalukuse huvides soovitan kindlasti lugeda neidki teoseid.
Tasub aga silmas pidada, et iga uus lubatav tehnoloogiline ime peab adekvaatselt suutma vastata küsimustele, milline majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik mõju on selle leiutamisel, tootmisel, kasutamisel ja levitamisel. Mida keerulisemaks läheb tehnoloogia, seda vähem on võimalik neid mõjusid ette näha, öelgu osavad müügimehed või vähese lugemusega fännid mida tahes.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
