Tehisintellekt loob nii ettevõtete kui ka inimeste tasandil rohepöörde teel uusi hindamisvõimalusi. Massandmete ja efektiivsuse kaudu saab AI abil jälgida nii ettevõtete kui ka inimeste käitumist, kuid privaatsuse kaitseks ja eksimuste vältimiseks on seaduste roll tõmmata sinna mõistlik piir, tõdesid ettevõtjad rahvusvahelisel rohetehnoloogia konverentsil GreenEST Summit.
Hollandi termodünaamika ekspert ja Leafcloudi kaasasutaja David Kohnstammi hinnangul on AI rohepöörde eesmärkide nimel hästi kasutatav. „Meil on palju infot näiteks ettevõtete CO2 emissiooni kohta, aga raske on hinnata, kas deklareeritud info vastab ka tõele, siin võiks tehisintellektist abi olla,“ märkis Kohnstamm. „See on AI suur võimalus.“
Info inimeste käitumise kohta
Ka üksikisiku tasandil saaks tehisintellekti abil koguda andmeid igapäevaelu valikute keskkonnasäästlikkuse kohta.
„Teoreetiliselt saab rääkida rohelisest maksustamisest – kui igaüht maksustataks täpselt tema käitumise järgi, siis selle kohta on tegelikult palju infot, näiteks kuidas kuhugi kohale tulid, kui palju toitu ära viskad või kus elad,“ märkis RASK advokaadibüroo partner Timo Kullerkupp. „Ükski inimene ei saaks kogu seda infot analüüsida ja hinnata. Aga tehisintellekt ilmselt saaks. Samas siin tulebki mängu seadus, mis ütleb, et päris nii ei tohi, et jälgitava info pealt võiks masinotsuseid teha. Vähemalt veel mitte.“
Arvestades tehisintellektiga seotud riske ja ka ekslikke tulemusi, tekib küsimus ka AI usaldusväärsusest.
Kas eelistada inimese või masina vigu?
Kohnstammi sõnul on inimestel tehisintellekti hindamisel informaatiline puudujääk. Ja samas on ka suur kallutatus eelistada inimeste vigu ja vähem masinate oma. „Riskide kõrval tuleks meeles hoida seda, mida AI oskab tabada, aga inimene mitte, sest andmemass on nii suur. Tasub keskenduda eelkõige nendele võimalustele,“ ütles ta. „Tehnoloogia valdkond tahab ikka kiirendada, aga see ongi juriidilise poole roll öelda, et siin läheb kiirus liiga suureks. See on seaduse mõte ka jätkusuutlikkuse poolelt.“
Seadus peegeldab meie praegust teadmist, aga piirid, kuidas peaks vastutus olema jaotatud inimese ja masina vahel, see analüüs võtab aega, lisas Karl Erik Esko advokaadibüroost RASK. „Ja kui muudatus on radikaalne, siis seda lihtsalt tagasi keerata ei saa. Tehnoloogia kiirteel tuleb arvestada, et võidakse müksata mingeid piire ja seda tehakse loodetavasti ühiseks heaoluks,“ ütles ta.
Äritegevus ja AI
Rohepöörde kontekstis peaks arutama ka seda, kuidas see võiks olla ettevõtetele kasulik vahend oma äritegevuseks, märkis paneeli juhtinud Tehnopoli tehisintellekti valdkonna juht ja mentor Otto Mättas. Tegevus võib olla seotud eetiliste küsimusega, aga lõpuks on AI ikkagi töövahend.
Siemens on üks edukas ettevõte, kes on tehisintellekti kasutanud kalatoidu tootmisel just efektiivsuse tõstmiseks ja raiskamise vähendamiseks.
„Kõik algab sihtide seadmisest, oli eesmärk vähendada CO2 emissiooni ja kuna see läks meile korda, siis tegutsesid kõik ühise eesmärgi nimel,“ ütles Siemens Eesti ja Baltimaade juhivanalüütik Joonas Isoketo.
AI pole lahendus kõigele
Rohepööre ja ka tehisintellekti kasutamine on omaette väärtused, aga samas tuleb silmas pidada ikka lahendatavat probleemi. Ja selleks tuleb leida kõige sobivam variant, ei pea olema AI, lisas ta.
Ka juriidilises pooles algab tegevus probleemi tuvastamisest ja paljudest küsimustest, näiteks kuidas mingi teema on lahendatud teisiti kui varem või kas on patendiga seotud küsimusi.
„Rohepöördega seotud päris muutusteks on vaja seadusi, mis sätestaksid millegi tegemist. Selle kõrval on ka soodustused või sotsiaalsed normid näiteks ESG, mida osa ettevõtteid vabatahtlikult täidavad,“ ütles Kullerkupp. „Poolnaljaga võib siin esile tuua ka automaksu. Kui keskkonnale mõelda, siis see peaks olema hea asi. Aga sellele ei mõelda kui rohelisele teemale, sest sõnum on olnud teistsugune.“
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
