Igavuse üle ei saa Turovski kurta, tal on pooleli ka kaks käsikirja. “Millal ma need valmis saan ja kas mulle piisab karantiinist, ma ei tea, tööd on nii palju,” ütles ta.

Samas on Turovski sõnul vanad targad roomlased öelnud, et igavlemine on hinge puhkus. “Nad olid väga toimekad inimesed ja oskasid hinnata olukordi, kus tõepoolest natuke igavled ja ütled: “Oi, see on hinge puhkus,” ütles ta.

Suures häärberis ihuüksi

Turovski sõnul leidub päris palju loomi, kes naudivad isolatsioonis elamist. Üheks selliseks on näiteks mutt, kes tuleb toime nii, et ei pea liigikaaslastega suhtlema. “Mutt on väga tubli ja töökas loom, tal on väga eriline elu,” ütles ta. “Tal ei ole talveund, seega on ka talvel aktiivne. Mutil on päris suur maa-alune, umbes poole jalgpalliväljaku suurune häärber, kus saab suurepäraselt üksi hakkama.”

Üldiselt väldib mutt teiste liigikaaslastega kokkupuutumist, vaid umbes korra aastas, kui sedagi, peab ta kohtuma enda seksuaalse partneriga.

Proua teab, kes on hea

Väga kenasti saab omaette hakkama ka täiskasvanud orangutan. “Loomulikult käib jutt peamiselt isastest orangutanidest, aga nad tõesti elavad omaette,” ütles Turovski. “Kui küsimus on päevakorras, tulevad daamid ise härra juurde suure troopilise metsaala keskele, kus ta istub ja teeb hääli. Noored kardavad teda, sest on nii võimas. Aga vanemad tõsised prouad loomulikult kuulevad ja mõtlevad, et äkki on sellel orgutanil veel palju särtsu.”

Koos ollakse tõeliselt õnnelikud. “Orangutanid kingivad teineteisele magusaid valgeid orhideesid ja mida kõike nad veel ei tee,” sõnas Turovski.

Nagu inimesedki, elavad paljud loomad perede kaupa isolatsioonis, näiteks ei suhtle koprad eriti teiste peredega. Kuigi vahepeal liituvad kopraperega ka peigmehed-pruudid.

Isane ja ta haarem

Samamoodi tegutseb omaette grupp gorillaseid. “On ülivõimas 200kilone väga tõsine ja tark tasakaalukas härra, tema haaremikene ja noored,” ütles Turovski. “Oi, kuidas need 200kilosed ülivõimsad isased gorillad hoiavad lapsi, see on ülivõrratu. “

Turovski toob näite, et kui loomaaeda tuleb väike laps, kes peab kõikjale ronima ja kui ta vanem on peast soe või pole nii tähelepanelik ning ettevaatlik, nagu peaks, võib võsuke sattuda puuri. “Siis tuleb see supervõimas isane loom, keda kardavad absoluutselt kõik kiskjad maailmas, ja seisab lapse kõrvale, et teised noored ulakad ei teeks sellele väikesele või suurele inimesele liiga,” ütles Turovski.

“Gorilla ootab, et tuleks loomaaia töötaja ja viiks ta ära,” sõnas Turovski. Kui aga inimene peaks vette kukkuma, tuleb isane gorilla, võtab ta välja ja ootab täpselt samamoodi, et ta kindlasse kohta toimetataks.

Koostöö on teretulnud

Grupiviisiliselt hoiavad omaette ka röövlinnud, näiteks kakud ja raisakotkad. “Raisakotkad on küll sellised pidevalt tööasjus kõikidega suhtlejad,” ütles Turovski. “Kui üksi ei leia saaki, teevad koostööd.”

Ka suudab näiteks merekilpkonn pikalt omaette olla. “Seni, kuni ta teeb kolme-nelja aasta jooksul ookeanis tohutu ringi ja läheb saarele, kus ta on pärit,” sõnas Turovski. “Seal saab ta teistega kokku ja peavad pulma.”

Kui pruunkaru naudib omaette olemist, suheldes vajaduse korral teistega, siis jääkaru teeb lausa liigikaaslastega koostööd. “Kui kõik on korras, on korralik jää ja hülgeid palju, saab isane jääkaru olla pikalt omaette,” ütles Turovski.

“Kuskil veebruaris hakkab ta emaseid otsima,” sõnas Turovski. “Tegelikult suhtlevad nad üksteisega ja saavad aasta läbi kokku. Jääkarud teevad lausa koostööd näiteks surnud vaalu otsides, kuigi elu läheb aina keerulisemaks.”

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun