Ministrid leppisid Euroopa Liidu keskkonnanõukogus kokku raskeveokite CO2-heite normide muutmises, millega kehtestataks pärast 2030. aastat uutele raskeveokitele, sh linnaliinibussidele senisest rangemad heitenormid. Nõukogus leidis pikkade läbirääkimiste tulemusena toetust Eesti ettepanek võimaldada biometaaniga sõitvatele linnaliinibussidele pikemat üleminekuaega võrreldes Euroopa Komisjoni pakutuga.
Seega on kuni 2035. aastani kohalikel omavalitsustel võimalik hankida muuhulgas uusi biometaanil töötavaid linnaliinibusse ning Eesti biometaani tootjatele jääks aega otsida kütusele uusi kasutusvõimalusi. Järgmise sammuna jätkuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahelistel triloogidel
“Eesti seisis biometaanil töötavate linnaliinibusside jätkuva turustamise võimaldamise eest, kuna biometaan on jäätmetest toodetud kütus, mille abil on võimalik oluliselt vähendada transpordisektori süsinikdioksiidi heidet ning ühtlasi täita taastuvenergia, põllumajanduse metaaniheite vähendamise ja ringmajanduse eesmärke,” kommenteeris kliimaminister Kristen Michal esmaspäeval Euroopa Liidu keskkonnanõukogus saavutatud kokkulepet.
Ministrid kiitsid Euroopa Liidu keskkonnanõukogus heaks üldise lähenemisviisi raskeveokite CO2-heite normide muutmise osas. Ministrite kokkulepe võimaldaks gaasibusse Euroopa Liidus turule tuua kuni 2035. aastani. Vahe-eesmärgina peaksid tootjad alates 2030. aastast vähendama uute linnaliinibusside heidet 85% võrreldes 2019. aastaga.
Lisaks hindab Euroopa Komisjon 2027. aastal uuesti linnaliinibussidele seatud sihttasemete saavutamise mõistlikkust liikmesriikide poolt, muuhulgas biometaani taristusse tehtud investeeringute kontekstis. Eesti riik koos ettevõtetega on investeerinud biometaani arendusse umbes 150 mln eurot. Hetkel on Eestis 27 biometaanitanklat ning linna- ja maakonnaliinidel sõidab üle 600 gaasibussi.
Samal ajal jääks alles võimalus laiendada biometaani kasutust teiste raskeveokite kütusena. Kogu raskeveokipargi heidet peaksid tootjad alates 2030. aastast vähendama 45%, alates 2035. aastast 65% ja alates 2040. aastast 90% võrreldes 2019. aastaga. Pikemas perspektiivis näeb komisjon biometaani potentsiaali nendes sektorites, kus on veel keerulisem CO2-heidet vähendada.
Määruse muutmise eesmärk on vähendada kuluefektiivselt raskeveokite CO2-heidet, tuua turule energiasäästlikumaid veokeid ning tugevdada Euroopa Liidu tootjate ja tarnijate juhtpositsiooni tehnoloogiaarendajatena. Läbirääkimised jätkuvad Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahelistel triloogidel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
