Uudis

Eesti kasvuhoonegaaside heide on taas tõusuteel

F: Pixabay

Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused on viimase kümne aastaga langenud 40%, kuid üleeuroopaline energiakriis ja põlevkivielektri konkurentsivõime taastumine on pannud heitkogused alates 2021. aastast taas kasvama. Samas on jõudsalt vähenemas Eesti töötleva tööstuse heitemahukus, selgub Arenguseire Keskuse eile avaldatud raportist “Kasvuhoonegaaside heite trendid Eestis ja Euroopa Liidus”.

Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits tõi välja, et energiatootmise heited moodustavad täna ligi poole Eesti koguheitest. “2020. aastal oli Eesti lähiaja kõige madalama heitemahuga aasta, kuid 2021. aastal kasvas heide aastases võrdluses 13% ning 2022. aastal kasvutrend jätkus. Praegu ei näe me ette kasvuhoonegaaside heitkoguste olulist langust ka sel aastal, sest energiakriis Euroopas kestab ning põlevkivienergia täidab tekkinud tühimikku,” sõnas Piirits.

Energiatootmise järel olid möödunud aastal heidete mahult järgmised suuremad valdkonnad töötlev tööstus, põllumajandus ning veondus ja laondus. Koos energiatootmisega moodustavad need sektorid 90% Eesti koguheitest.

Tegevusvaldkondade heitemahtu saab vaadata ka seotuna valdkonnas loodava lisandväärtusega. Tervikuna tekib miljoni euro lisandväärtuse loomiseks Eestis 1,6 korda enam kasvuhoonegaase kui Euroopa Liidus keskmiselt. 

Suurimatest tegevusvaldkondadest paistab positiivselt silma töötlev tööstus, mille heitemahukus vähenes aastatel 2008–2021 Euroopa Liidu keskmisega võrreldes 14% ning ületab ELi keskmist veel vaid 10% võrra. Silma paistavad ka info ja side ning kaubanduse tegevusvaldkonnad, kus Eesti suhteline heide on püsinud Euroopa Liidu keskmisest madalamal.

Piirits rõhutas, et arvestama peab, et majandusharud on omavahel tugevalt seotud ning ühe haru toodang on teisele sisendiks. “Näiteks elektritootmisel tekib Eestis miljoni euro lisandväärtuse loomiseks 6 802 tonni kasvuhoonegaase, kuid elekter on kõigi teiste harude jaoks oluliseks sisendiks. Samuti on suhteliselt madal ehitussektori heide, kuid märksa kõrgem on see sektorile sisendeid pakkuvas ehitusmaterjalide tootmises,” tõi Arenguseire Keskuse ekspert näite.

Eesti eesmärk on vähendada 2035. aastaks kasvuhoonegaaside heitkogused 8 mln tonnile aastas. Selleks tuleb Eestil oma heitmeid vähendada veel kolmandiku võrra.

Piirits nimetas eesmärki ambitsioonikaks, kuid tehtavaks. “Üldiselt kehtib reegel, et mida jõukam on riik, seda suurem on selle süsiniku jalajälg, erandina saab välja tuua Rootsi, kus on suur osakaal hüdro-, tuuma- ja bioenergial. Meie arvutused näitavad, et kui Eesti elektritootmise heide oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, oleks Eesti eesmärk kasvuhoonegaaside osas saavutatud juba täna. Viimasel aastal nähtud aktiivsus taastuvenergia tootmisvõimsuste arendamisel lubab olla mõõdukalt optimistlik,” ütles Piirits.

Lühiraport “Kasvuhoonegaaside heite trendid Eestis ja Euroopa Liidus” on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Rohepöörde stsenaariumid Eestis“. Uurimissuunas käsitletakse Eesti keskseid valikuid rohepöörde edasisel elluviimisel ning analüüsitakse, millised alternatiivsed stsenaariumid rohepöörde elluviimiseks Eestis erinevate edasiste arengute ja põhimõtteliste valikute korral kujunevad. Uurimissuuna materjalid www.arenguseire.ee.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse pikaajalisi arenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu Kantselei juures. Keskus viib läbi uurimisprojekte Eesti ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimiseks, uute trendide ja arengusuundade avastamiseks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.