Kasvuhoonegaaside äsja valminud prognoos ütleb, et 2050. aastaks vähenevad Eestis jõudsalt energeetika, transpordi ja jäätmemajanduse heitkogused, põllumajanduse heide õige pisut suureneb ning maakasutus ja metsandus ilma lisapingutusteta kliimamuutusi ei leevenda.
Praeguste tegevuste jätkamisel vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused 2030. aastaks 19,5% ning 2050. aastaks 64,6%, võrreldes 2020. aastaga.
Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Kädi Ristkoki sõnul näitab prognoos, et lähikümnendite kliimaeesmärkide täitmiseks meil praegu tehtavast siiski ei piisa ning Eestil tuleb otsida lisavõimalusi heidet vähendada ja süsiniku sidumist suurendada. „Seejuures peavad panustama kõik sektorid,“ tõdes ta.
Energeetika ja suurtööstuse heide väheneb prognoosi kohaselt 2050. aastaks tänu taastuvenergeetika kiirele arengule ning süsinikumahuka tööstuse ümberkujunemisele ligi kolmveerandi võrra.
Transpordi heide kahaneb sajandi keskpaigaks nelja viiendiku võrra, sest kaubavedu maanteedel tõmbub koomale.
Jäätmemajanduses aitavad heidet vähendada näiteks taaskasutuse ja ringlusse võtu hoogustumine ning biojäätmete eraldi sortimine, tänu millele ei jõua nad koos olmeprügiga prügilatesse.
Põllumajanduses näitab prognoos heitkoguste stabiliseerumist, ent 2050. aastaks on siiski ette näha heite paariprotsendilist kasvu.
Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) valdkond oli 2020. aastal esimest korda heite poolel. Prognoos näitab, et ilma lisameetmeid rakendamata on see sektor kuni 2050. aastani kliimamuutustesse panustaja.
Ristkok märkis, et LULUCFi eesmärkide täitmisse peavad oma proportsionaalse osa andma kõik selle valdkonnad: lisaks metsandusele saab siin heidet vähendada turbatööstus ning kaasa võiks aidata näiteks raadamise vähendamine või haritavate turvasmuldade viimine püsirohumaaks. Prognoosis neid võimalusi arvestatud pole. „Plaan, kuidas eesmärgini jõuda, tuleb alles kokku leppida,“ ütles Ristkok. „Seepärast on praegu ennatlik rääkida näiteks raiemahu vähendamisest mingile konkreetsele tasemele või tuua välja kaduda võivate töökohtade arvu.“
Praegu on Keskkonnaministeerium koondamas kõiki võimalikke lisameetmeid, mida saaste vähendamiseks ja süsiniku sidumise suurendamiseks erinevates sektorites rakendada saaks. See töö peaks valmima järgmise aasta esimesel poolel.
Eesti esitab kasvuhoonegaaside heitkoguste prognoosid ÜRO-le selle aasta lõpus ning Euroopa Komisjonile tuleva aasta 15. märtsiks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
