Eesti roheprojektid leidsid Kreeka kohtumisel elavat vastukaja

Pilt on illustratiivne.Foto: Shutterstock

Mitmed Eesti roheprojektid leidsid neljapäevast esmaspäevani Kreekas toimunud Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide omavalitsuste esindajate ning vabatahtlike kohtumisel elavat vastukaja.

Eesti projektidest leidsid enim vastukaja päikesepaneelidel toimivad toiduringluskapid, kiirkompostrid, laste rohelaager ning tiheda koostöö saavutamine omavalitsuse ja kogukonna vahel.

“Kuigi Euroopa Liidu (EL) Roheline Kokkulepe seab riikidele elukeskkonna jätkusuutlikumaks muutmisel kõrged eesmärgid, ei ole Kesk-ja Lõuna-Euroopas tunda selle poole teadlikku ja kiiret liikumist,” hindas Eestit esindanud Lääne-Harju kodanikualgatuse Roheline Vald esindaja Kairi Niinepuu-Mark.

“Vestlustest võib teha järelduse, et palju on teha tööd omavalitsuste ja elanike teadlikkuse tõstmisel. Ühekordse plasti massiline kasutamine, pandipakendi süsteemi, kompostimise puudumine, massiline niitmine on vaid mõned märksõnad,” ütles Niinepuu-Mark.

Malta omavalitsuspiirkonna Naxxar esindaja Paul Gatt hindas, et Eesti kogemusest on palju õppida. “Malta peaks kompostima, sest meie mullad ei ole rikkad,” nentis Gatt. “Meil ei ole täna veel võimalusi, et jäätmeid ümbertöödelda, materjalid lähevad riigist välja. Oleme siiski tasapisi liikumas rohelisema mõtteviisi poole. Näiteks keelustatakse Maltas peagi ühekordsete nõude müük ning kasutamine, kuid valdkondi, mida on vaja jätkusuutlikumaks muuta on veel väga palju. Soovime teha Eesti rohevalla tiimiga koostööd, ” rääkis Gatt.

Projekti avakohtumine keskendus sellistele teemadele nagu vabatahtliku tegevuse roll ja uuenduslikud kodanikuosaluse vahendid, et ületada lõhe institutsioonide ja kodanike vahel ELi tasandil, edendada kodanike aktiveerimist ja poliitikakujundamise protsessi mõistmist, vastandada passiivsust ja arusaamatust EL-i suhtes.

Osalevate riikide delegaadid saavad alt-üles ja demokraatliku lähenemise kaudu arutada Euroopas aktuaalsete teemade üle. Pakutakse ruum ideede, vaatenurkade ja seisukohtade vahetamiseks, et edendada kodanike vahetut arusaamist Euroopa Liidust. Eelkõige on prioriteetideks kohalike kogukondade vabatahtlike volitamine vahendite loomisel, toetusstrateegiad ja piiriülene koostöö, euroskeptitsismi vastandamine kvaliteetse kodanikuosaluse kaudu, haridus. Samuti ELi poliitika kujundamise protsessid, vabatahtliku tegevuse rolli tunnustamise edendamine kriisi ajal ja ELi tegevuses.

Kohtumine toimus Euroopa Liidu vabatahtlike kodanikuühenduste arendamise projekti DEVICE kaudu, mille partnerriigid on Kreeka, Itaalia, Malta, Serbia, Küpros ning Eesti. Lisaks osalesid delegaadid Bulgaariast, Albaaniast ja Põhja-Makedooniast. Projekt DEVICE on rahastanud EL-i kodanikuühiskonna programm 2014-2020.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.