Valitsus toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada pärast 2030. aastat uutele raskeveokitele rangemad heitenormid. Eesti ettepanek on mitte seada linnaliinibussidele rangemaid heitenorme kui teistele raskeveokitele, et linnaliinibussid saaksid jätkuvalt sõita biometaaniga ning Eesti biometaani tootjatele jääks aega otsida kütusele uusi kasutusvõimalusi.
„Raskeveokid, mille hulgas on ka linnaliinibussid, peavad vähendama heitmeid,“ nentis kliimaminister Kristen Michal. „Eesti hinnang on, et alles peab jääma võimalus vähendada keskkonnajalajälge ka taastuvallikatest toodetud kütustega. Oleme palju investeerinud biometaani arendusse ning soovime selle kui keskkonnasõbraliku kütuse tootmist jätkata. Biometaani jalajälg on keskmiselt 80% madalam võrreldes diiselkütusega,“ kommenteeris ta täna Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta valitsuses heaks kiidetud seisukohti.
Riik koos ettevõtetega on investeerinud biometaani arendusse umbes 150 mln eurot. Praegu sõidab linna- ja maakonnaliinidel üle 600 gaasibussi, lisaks on Eestis registreeritud 100 gaasimootoriga veokit. Hetkel on Eestis 27 biometaanitanklat, kuid lähiaastatel on kavas juurde luua kümme tanklat ja hankida 160 uut gaasibussi.
Gaasibusside turuletoomise keelamine alates 2030. aastast ei seaks ohtu mitte üksnes tehtud investeeringute tasuvuse, vaid biometaani vähenev osakaal transpordis teeks keerulisemaks transpordisektori kliima- ja taastuvenergia eesmärkide saavutamise ning võib suurendada vajadust importkütuste järele. Praegu on Eesti tänu biometaanile transpordisektori taastuvenergia osakaalu poolest Euroopa Liidu riikide võrdluses 12,1 protsendiga viiendal kohal.
Kuna võrreldes diiselveokiga on biometaanil töötava veoki CO2-heide keskmiselt 80% võrra väiksem, tuleks kliimaministeeriumi hinnangul jätta biometaan üheks soositavaks raskeveokite alternatiivkütuseks vähemalt seni, kuni Euroopa Liidus on suudetud kasutusse võtta pikkade vahemaade läbimiseks toimiv ja kättesaadav elektri- ja vesinikveokite tehnoloogia ning rajatud vastav laadimis- ja tankimistaristu.
Euroopa Komisjoni 14. veebruari ettepaneku järgi jäävad raskeveokite heite normid kuni 2030. aastani kehtima, kuid uuendataks alates 2030. aastast tootjatele kohalduvaid heite piirmäärasid. 2019. aastaga võrreldes peaksid tootjad alates 2030. aastast vähendama uute sõidukite heidet 45%, alates 2035. aastast 65% ja alates 2040. aastast 90%.
Ettepanekuga soovib komisjon vähendada kuluefektiivselt raskeveokite CO2-heidet, tuua turule energiasäästlikumaid veokeid ning tugevdada Euroopa Liidu tootjate ja tarnijate juhtpositsiooni tehnoloogiaarendajatena.
Lisaks laieneks määrus bussidele, väiksematele veoautodele ja haagistele. Määrus ei kohalduks endiselt eriotstarbelistele sõidukitele, nagu näiteks luuktõstukiga sõiduk, kallur, betoonisegisti, sõiduk betoonisegu ümberpumpamiseks, prügiveomasin, tänavapuhastusauto ja survepesuauto.
Teistest sõidukite kategooriatest erinevad normid on seatud uutele linnaliinibussidele, mis peavad alates 2030. aastast olema heiteta. Uue definitsiooni järgi kuuluksid heiteta sõidukite alla akuelektrilised, vesiniku kütuseelemendiga ja vesiniku sisepõlemismootoriga raskeveokid.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
