Eesti rannikumeres loendati sel aastal kokku rekordiliselt 6031 hallhüljest, mis tähendab kõrgeimat tulemust alates 1999. aastast, kui hallhülgeid on kõigis Läänemeremaades sama metoodika alusel seiratud.
Keskkonnaagentuuri teatel tuvastati arvukuse tõusu eelkõige Hiiumaa põhjaosas Selgrahul ja Hari kurgus ning Lääne-Saaremaa piirkonnas. Liivi lahe ja Soome lahe seirealadel on arvukus märgatavalt tõusnud Krassi saarel ja Malusil. Kogu Läänemerd hõlmava tänavuse loenduse tulemused ei ole veel teada. Eelmise aasta andmete põhjal jätkub tõusev trend ka laiemal skaalal. Siis loendati Läänemeres kokku üle 40 000 hallhülge.
Hallhüljes on üks kahest Eesti alasid asustavast hülgeliigist. Tegu on suurima Läänemerd püsivalt asustava imetajaliigiga, kelle isasloomad võivad kaaluda 300 kilo ringis ning kasvada kolme meetri pikkuseks. Need liikuvad loomad võtavad ette pikki toitumisretki ja rändeid, mis telemeetria andmetel võivad hõlmata kogu Läänemerd.
Seetõttu vaadeldakse Läänemere hallhüljeste asurkonda ühe populatsioonina ja nende loendus toimub üle kogu Läänemere kokkulepitud ajavahemikul. Tänavu kestis see periood 25. maist 6. juunini. Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna riikliku eluslooduse seire korraldamise juhtivspetsialisti Rauno Kalda sõnul loendatakse hallhülgeid kevadisel karvavahetuse perioodil, mil suur osa loomadest on kogunenud lesilatesse.
„Lesilatena kasutavad hülged meremadalikke, suuri kivisid ja taimkatteta saari. Sinna kogunenud loomad loetakse kokku niinimetatud lennuloenduse teel ehk fotodelt, mis tehakse ülelennul lesilast. Muidugi leidub alati loomi, kes on parasjagu vees ja seepärast ei saa loenduste käigus saadavat arvukust pidada üldarvukuseks. Eelkõige on loendused suunatud populatsiooni minimaalse arvukuse ja selle muutuste tuvastamiseks,“ rääkis Kalda.
Seireloendused toimuvad iga- aastaselt ligikaudu kahekümnes lesilas, mis paiknevad nii Lääne- kui Põhja-Eestis. Täpne seirekohtade arv selgub igal aastal eraldi, kuna sõltuvalt rannikuprotsessidest ja veetasemest võivad mõned kohad olla vee all ja mõned sealt taas välja ulatuda.
Ajalooliselt on hallhüljes Läänemerd asustanud väga laial ala ning hinnanguliselt oli 20. sajandi alguses Läänemeres 80 000 – 100 000 isendit. 1970-ndail langes hallhülge arvukus sellest 5–7 protsendini, seda suuresti inimtegevuse otsese ja kaudse mõju tõttu.
Praeguseks on liigikaitsetegevuste ja keskkonnareostuse vähendamise abil õnnestunud hülgearvukus taas tõusule pöörata. Alates 2015. aastast on Eestis lubatud hallhülgeid küttida. Küttimismahu määrab iga-aastaselt keskkonnaamet. Hallhülge jahi küttimiskvoodiks on kokku lepitud 1 protsent eelmise kolme aasta keskmisest loendatud isendite arvust, käesoleval aastal on see 55 looma.
Riikliku keskkonnaseiret korraldava keskkonnaagentuuri ülesanne on tagada teadmised looduskeskkonnas toimuvast ja prognoosida keskkonnaseisundit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
