Eestis on umbes 10 000 tennisemängijat ja hinnanguliselt võetakse igal aastal kasutusse ligi 120 000 uut tennisepalli, mis pärast loodusse sattudes lagunevad umbes 400 aasta jooksul. Eestis kogutakse aga suur osa suure keskkonnajäljega pallidest kokku ja taaskasutatakse.
Tennisepallide tõttu on tennis üks enim keskkonda kahjustavam spordiala (tehnikaspordialade järel). Tennisepallide tootmine on ressursimahukas, neid toodetakse väga suurtes kogustes (maailmas aastas üle 300 mln) ja nende kasutusiga on lühike.
Täna tähistab kolmandat sünnipäeva projekt „Pall pole prügi“, mis on Eesti tenniseväljakutelt kokku kogunud ja väärindanud 150 000 tennisepalli.
„Tenniseklubi Reval Ladies tubli rakuke on pühendanud oma aega ja toetajate raha, et leida jätkusuutlik lahendus kasutatud tennisepallidele, mis muidu oleksid kasutu prügina jõudnud prügimäele,” ütles Reval Ladies tenniseklubi president Triine Casdagli.
Selle aja jooksul Eesti tennisekeskustes kokku kogutud pallid on leidnud enamuses uue elu Taani mööblitööstuses, kuid samuti on leidnud taaskasutust ka lasteaedades, lemmikloomade mänguasjadena ja füsioteraapias.
„Pall pole prügi“ selle aasta suureks uuenduseks on Eesti suuremate tennisekeskuste väljakute äärde uute kogumiskastide paigaldamine. Need muudavad pallide kogumise veelgi mugavamaks, sest pärast mängu on lihtne panna kasutatud pallid kastidesse.
Ettevõtmist on toetanud Eesti Tennise Liit, Kaubaekspress, SEB ja Ragn-Sells. SEB Balti jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuht Evelin Allas ütles, et kuna tennisepalle on praegu veel keeruline ringlusesse võtta, siis pallivalmistajad, ringlussevõtjad ja mängu korraldajad on otsimas keskkonnasõbralikumaid lahendusi.
“Tennisepallid on n-ö hävimatud, mis tähendab, et need on mehaanilisele töötlemisele väga vastupidavad ja nende disain on alates 1920. aastast sisuliselt muutumatu,” ütles ta. “SEB jaoks on oluline kestlik majandamine, soovime toetada tennist ning proovime leida viise, kuidas muuta pallide tarbimismuster ja kasutamine jätkusuutlikumaks.”
Projekti meeskond on aktiivselt uurinud pallide kasutusvõimalusi nii TalTechi teadlastega, plasti ümbertöötlemise tehnoloogidega kui ka Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tudengitega.
„Suur tänu kõigile kaasamõtlejatele, kes on püüdnud leida pallidele taaskasutust,” ütles Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk, kes kuulub ka „Pall pole prügi“ projekti tiimi. “Innustame kõiki materjalide ümbertöötlemisega tegelevaid ettevõtteid meiega kontakteeruma, et leida veel uusi võimalusi pallide väärindamiseks.”
„Pall pole prügi“ soovivad leida uusi partnerid, kes suudavad tagada tennisepallidele jätkusuutlikku taaskasutust. Ideaalis võiks leida kõik tennisepallid ka pärast mitmekordset kasutust tenniseväljakutel ja muudes valdkondades tee toorainena ettevõteteni, kes materjali ümber töödeldes need lõplikult ära kasutavad.
Pallide kogumiskastid on 26 suuremas tennisekeskuses üle Eesti: Haapsalus, Harjumaal, Kärdlas, Kuressaares, Narvas, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus ja Viljandis.
2021. aastal tunnistas Eesti Tennise Liit projekti “Pall pole prügi” aasta teo vääriliseks.
Lisainfot „Pall pole prügi“ kohta leiab pallpoleprugi.revalladies.ee ja Facebookist.
8. märtsil on Eestis Earth Overshoot Day ehk globaalse ületarbimise päev. See märgib kuupäeva, mil inimkond on ära tarbinud kõik selleks aastaks ettenähtud planeedi ressursid (puhas õhk, vesi jmt) ja tekkinud on ökoloogiline defitsiit. See tähendab, et inimkond on tarbinud ära rohkem ressursse kui Maa jõuab taastada ning aasta lõpuni elatakse juba tulevikuvarude arvelt.
TC Reval Ladies alustas projekti „Pall pole prügi“ koostöös Eesti Tennise Liidu ja Rohetiigriga.
Naiste tenniseklubi Reval Ladies on esimene harrastustennisistide klubi Eesti, mis loodi 1998. aastal. Klubi missiooniks on nautida klubilist harrastustennist, sest hea tennis on jumalik rõõm.
Eesti Tennise Liit koordineerib kogu tennisealast tegevust Eesti Vabariigis ja on Eesti tennise kõrgeim esindusorgan rahvusvahelistes organisatsioonides (tennis.ee).
Rohetiiger on koostööplatvorm, mille eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust ja panna alus tasakaalus majandusele (rohetiiger.ee).
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
