Euroliidu  2040. aasta kliimaeesmärgid aitavad saavutada kliimaneutraalsust aastaks 2050

Foto: Shutterstock

Euroopa Komisjon avaldas täna põhjaliku mõjuhinnangu võimalike viiside kohta, kuidas saavutada kokkulepitud eesmärk muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Komisjon soovitab vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2040. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 90%, seadusandliku ettepaneku tegemine jääb järgmise komisjoni ametiaega.

Energeetikavolinik Kadri Simsoni sõnul on energeetikasektor CO2-heite ja muude heitkoguste vähendamisel esirinnas ning sama kurssi tuleb hoida 2040. aastani ja sealt edasi. „2030ndatel peaksime nägema jõudsat edenemist fossiilkütustest loobumisel ja taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamisel. See saadab investoritele selge signaali, et Euroopa on otsusekindel ning pakub neile pikaajalist prognoositavust ja stabiilsust. Kodanikele annab see märku sellest, et keskkonnahoidlikumad lahendused on teel ja et me toetame neid üleminekul.“

2040. aastaks seatud eesmärgid aitavad Euroopa ettevõtetel, investoritel, kodanikel ja valitsustel teha sel kümnendil otsuseid, mis on vajalikud kliimaneutraalsuse saavutamiseks 2050. aastaks. Samuti suurendab see Euroopa vastupanuvõimet tulevastele kriisidele ja suurendab ELi energiasõltumatust fossiilkütuste impordist, mis 2022. aastal moodustas üle 4% SKPst. Ka kliimamuutuste kulud ja mõju inimestele on üha suuremad ja nähtavamad. Ainuüksi viimase viie aasta jooksul on kliimaga seotud majanduslik kahju Euroopas olnud hinnanguliselt 170 miljardit eurot. Isegi tagasihoidlike hinnangute kohaselt võib tegevusetusest tingitud kiirem globaalne soojenemine vähendada ELi SKPd sajandi lõpuks ligikaudu 7%.

Et heitkoguseid 2040. aastaks 90% võrra vähendada, tuleb täita mitu eeltingimust.

– Lähtepunktiks on kehtivate õigusaktide täielik rakendamine, et vähendada heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%. 

– Riiklikud energia- ja kliimakavad tuleks ajakohastada ning komisjon teeb selleks koostööd liikmesriikide, ettevõtete ja sotsiaalpartneritega. 

– Rohelisest kokkuleppest peab saama tööstuse CO2-heite vähendamise kokkulepe, mis toetub tööstuse olemasolevatele tugevustele (tuule- ja vesinikuenergia, elektrolüüs) ning aitab jätkuvalt suurendada tootmisvõimsust kasvusektorites nagu akud, elektrisõidukid, soojuspumbad, päikeseenergia, süsinikdioksiidi kogumine, säilitamine ja kasutamine, biogaas ja biometaan ning ringmajandus. Olulised on ka CO2 hinnastamine ja investeeringute leidmine. 

2040. aasta eesmärgi saavutamise eelduseks on muu hulgas süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate kasutuselevõtt ning kogutud süsiniku kasutamine tööstuses. Selle kohta esitas komisjon täna ka teatise, kus on muu hulgas kirjas, mida tuleks ELis ja liikmesriikides teha, et võimaldada uute tehnoloogiate ja taristu kasutuselevõttu Euroopas ühtse CO2 turu loomiseks. Samuti pakub komisjon välja võimalused, kuidas muuta valdkond investoritele atraktiivsemaks.

2021. aasta juulis jõustunud Euroopa kliimamääruses on sätestatud ELi kohustus saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ja vahe-eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Pärast seda on EL vastu võtnud õigusaktide paketi „Eesmärk 55“, mille alusel liigutakse 2030. aasta eesmärkide suunas. Kliimamäärus nõuab muu hulgas, et komisjon esitaks 2040. aasta kliimaeesmärgid kuue kuu jooksul pärast esimeste ülemaailmsete kokkuvõtete tegemist Pariisi kokkuleppest 2023. aasta detsembris.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.