Täna EEA (European Environment Agency) avaldatud ja ajakohastatud Euroopa linnade õhukvaliteedivaaturi kohaselt saab Euroopa puhtaimat linnaõhku nautida Rootsis Uppsalas ja Umeås ning Portugalis Faros. Tallinna leiab edetabeli 9. kohalt.
Eurooplastest elab neljast kolm linnapiirkonnas ja enamik neist puutub kokku ka ohtliku õhusaaste tasemega. Õhukvaliteedi parandamine Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud tasemeni võiks oluliselt vähendada õhusaastest põhjustatud enneaegseid surmasid.
EEA koostatud Euroopa linnade õhukvaliteedivaatur reastab 375 linna kõige puhtamast kõige saastunumani, võttes aluseks peente tahkete osakeste (PM2,5) keskmise taseme. Andmed koguti 2022. ja 2023. kalendriaasta jooksul EEA liikmesriikide linnade rohkem kui 500 seirejaamast.
Õhukvaliteedivaaturi kohaselt oli ainult 13 Euroopa linnas keskmine tahkete osakeste kontsentratsioon alla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervishoiualase suunisväärtuse 5 μg/m3. Nende linnade hulgas on neli põhjapoolset pealinna: Reykjavik, Tallinn, Stockholm ja Helsingi.
Euroopa riikidega võrdluses on Eesti välisõhu saasteainete tasemed võrreldavad pigem Põhjamaadega. Viimastele ametlikele tulemustele tuginedes olid Eestis osakeste (nii peen- kui ka eriti peente osakeste) ja lämmastikdioksiidi tasemed Euroopa riikidega võrdluses ühed madalamad.
Eesti õhukvaliteeti mõjutab ühelt poolt meie paiknemine mere ääres ja madal rahvastiku tihedus ning teiselt poolt viimastel aastatel ellu viidud heitkoguste vähendamise meetmed.
Euroopa rohelise kokkuleppe nullsaaste tegevuskava seab 2030. aastaks eesmärgiks vähendada peenosakestest põhjustatud enneaegseid surmasid võrreldes 2005. aasta tasemega vähemalt 55% võrra. Pikaajaline eesmärk on, et 2050. aastaks ei ole neil enam üldse tervisele märkimisväärset mõju.
Selle aasta alguses jõudsid ELi institutsioonid kokkuleppele ettepaneku suhtes, millega ajakohastatakse välisõhu kvaliteeti käsitlevaid direktiive, et viia ELi õhukvaliteedi standardid lähemale WHO suunistasemetele ja aidata saavutada nullsaaste tegevuskava eesmärke.
Euroopa linnade õhukvaliteedivaaturis saab tutvuda viimase kahe aasta Euroopa linnade õhukvaliteediga. Vaaturis keskendutakse peente tahkete osakeste (PM2,5) pikaajalistele kontsentratsioonidele, kuna see on kõige suurema negatiivse mõjuga õhusaasteaine. Sel aastal avaldab EEA analüüsi ka õhusaaste mõju kohta ökosüsteemidele ja inimeste tervisele. See sisaldab hinnanguid surmajuhtumite ja terviseprobleemide kohta, mis on tingitud halvast õhukvaliteedist.
Tutvu Euroopa linnade õhukvaliteedivaaturiga siin.
Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
