FOTOD: Puutorude ajast tänapäevani – Eesti veevärkide ajalugu ulatub 13. sajandisse

F: Tallinna Vesi

Täna tähistatakse rahvusvaheliselt maailma veepäeva, mille fookuses on põhjavesi kui oluline loodusressurss. Eestis hakkas veevõrgustik arenema 13. sajandil, kui joogiveena võeti kasutusele Ülemiste järve pinnavesi. Nii põhjavett kui ka pinnavett kasutatakse puhta joogivee tagamiseks tänaseni.

Vanim veevärk asub Talinnas

Tallinlaste joogivesi tuleb peamiselt Ülemiste järvest juba alates 1345. aastast, kui Taani kuningas andis linnale õiguse rajada kanal Ülemiste järvest. Sealt sai alguse Eesti kõige pikema ajalooga ja suurim veevärk, mida tänapäeval opereerib Tallinna Vesi. 14. sajandi keskpaigas rajati maa-alune kivist veejuhe, mis tõi Ülemiste järve vee Harju väravani.

Narva linna veevärk sai alguse 1876. aastal, Viljandis 1911. aastal ning suvepealinnas Pärnus alles 1940. aastal. Eesti suuruselt teise linna Tartu veevärgi algus ulatub veelgi hilisemasse aega – 1888. aastasse, kui rajati Toomeoru kaev. Juba aasta hiljem laiendati Tartu veevärki ülikooli ja Toomemäe ümbruse elanike veevajaduse rahuldamiseks ning ehitati Toomkiriku varemetesse veereservuaar.

Esimesed torud olid puidust

14. sajandi lõpu ja 15. sajandi alguse paiku rajati Tallinna linna veevarustuse uus etapp – paigaldati veetorud, mis juhtisid vee veskite paistiikidest tänavatel asuvatesse avalikesse kaevudesse. Esimesed torustikud olid puidust. Pööre toimus 1860. aastal, kui asuti vahetama puittorustikke malmtorustike vastu ning rajama avalikke kraane.

Tallinnas oli 1883. aastaks ühendatud veevärki 656 maja 32 kilomeetri torudega. 1915. aastaks oli veesüsteemi ühendatud aga juba 3166 maja 83-kilomeetrise torustikuga. 1960-1970. aastatel ehitatud uued elamurajoonid Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe rajati juba vastavalt uue ajastu normidele koos veevarustusega.

Tartus algas veetorustike rajamine hiljem kui Tallinnas. 1929. aastaks oli Tartu veevärgil 47 klienti ja 4-kilomeetrine torustik.

Vee puhastamine ulatub 1920ndatesse

Kuna pealinna elanikkond aina kasvas ning veevajadus suurenes, otsustati rajada Ülemiste järve äärde veepuhastusjaam, mis valmis 1927. aastaks. Tallinna Veele kuuluv Ülemiste veepuhastusjaam tagab tänaseni puhta joogivee enamikule pealinna elanikest.

II maailmasõda tõi kahjusid nii Tallinna kui ka Tartu Veevärgile. Tallinna veevärgi päästis 1941. aastal õhku laskmisest tollane veepuhastusjaama juhataja Johannes Roes. 1941. aasta augustis, punavõimu viimastel päevadel, otsustati Tallinna veepuhastusjaam õhku lasta. Johannes Roes oli sel päeval tööl ning vahetult enne jaama õhkamist õnnestus tal suurem osa lõhkelaengutest kahjutuks teha ning plahvatus purustas vaid väikese osa jaamast. „Kui ma seda poleks teinud, oleks otsatult palju süütuid inimesi all-linnas kannatada saanud,“ ütles Roes.

II maailmasõda katkestas ka Tartu veevärgi pideva arengu. 1941. aasta juulis oli esimene suurem katkestus linna veevarustuses. Kuna pumplad asusid ühel pool ja veetorn teisel pool rindejoont, lülitati välja linna äärealad ja veevärk ühendati operatiivselt teise veevõrguga. 1944. aastal hävisid aga pommitamise tõttu mõlemad linna veevärgi pumplad ning sisseseade.

Umbes pool maailma joogiveest tuleb põhjaveest

Rahvusvaheline veepäev toob igal aastal fookusesse erineva veega seotud teema. Tänavu tuuakse tähelepanu põhjaveele, mis annab peaaegu poole kogu maailma joogiveest, umbes 40 protsenti põllumajanduse veest ja kolmadiku tööstuses vajaminevast veest. See toetab ökosüsteeme, säilitab jõgede baasvoolu ning hoiab ära maa vajumise ja merevee sissetungi.

Põhjaveel on oluline roll kliimamuutustega kohanemise protsessis. Kaevude kaudu hangitav põhjavesi pakub lahendust neile inimestele, kes elavad piirkondades, kus veevõrgustik puudub. Inimtegevus, rahvastiku- ja majanduskasv ning kliimamuutused ohustavad põhjaveevarusid – mitmel pool maailmas on põhjavesi ammendumas või reostunud.

Eesti elanike veevajadus tagatakse nii põhja- kui pinnaveega. Selleks, et kasutada põhjavett kui looduslikku veevaru jätkusuutlikult ja hoida keskkonna looduslikku tasakaalu, varustab Tallinna Vesi oma tarbijaid peamiselt pinnaveega. Pinnaveest tuleb 90 protsenti Tallinna tarbeveest, mis puhastatakse Tallinna Vee Ülemiste veepuhastusjaamas. Tartu linna joogivesi tuleb 30-40 erinevast puurkaevust, mis pumpavad põhjavett. Põhjavett kasutatakse ka paljudes Tallinna linnaäärsetes uuselamurajoonides, aga ka Viimsis, Nõmmel, Rocca al Mares ja Meriväljal.

Kvaliteetne kraanivesi kogu Eestis

Tallinna joogivesi on olnud puhas alates veepuhastamise algusest – pealinnas pole kunagi tekkinud epideemiat, mis oleks tingitud vee viletsast kvaliteedist. Juba 1920. aastal keelas linnavalitsus Ülemiste järve läheduses igasugused tegevused, mis võiksid vett reostada. Aja jooksul on veepuhastusprotsess oluliselt arenenud ning juba aastakümneid on kraanivesi üle kogu Eesti väga hea kvaliteediga.

Kuigi põhjaveel ja pinnaveel on erinev maitse, ei sõltu sellest vee kvaliteet. Kraanist tulevale joogiveele kehtivad väga kõrged kvaliteedistandardid, mille kontrollimiseks ja tagamiseks võetakse üle Eesti iga päev kümneid veeproove. Suurima tarbijate arvuga Harjumaa veeproovidest vastas Tallinna Vee statistika järgi 2021. aastal kõikidele nõuetele 99,61 protsenti veeproovidest. Selleks, et tagada stabiilselt kõrge kraanivee kvaliteet ja hoida ümbritsevat looduskeskkonda puhtana, tehakse järjepidevalt veevõrgu arendus- ja hooldustöid.

Artiklis on kasutatud materjale Tallinna linnamuuseumi ja Tallinna Vee ühistöös ilmunud raamatust “Puhas vesi Tallinna ajaloos”, mille koostaja on arheoloog Villu Kadakas.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.