Valitsus kinnitas täna kalapüügieeskirja muudatused, mis seavad uued limiidid mitme populaarse liigi püüdmiseks, näiteks võib harrastuskalastaja püüda ööpäevas viis haugi, viis koha, 15 latikat ja kaks jõeforelli.
Sisevetes muutuvad haugi, koha ja latika kudeaja püügikeelu ajad. Koha keeluaeg hakkab olema 5. aprill kuni 10. juuni, mis on ühesugune kõikides siseveekogudes. Haugi keeluajaks Võrtsjärves ja muudes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi-, Lämmi ja Pihkva järvel, saab olema 15. märts kuni 30. aprill. Latika keeluajaks siseveekogudes, välja arvatud Võrtsjärv ja Peipsi järv, aga 1. aprill kuni 10. juuni.
Kalapüügieeskirja päevalimiitide ossa lisatakse uued liigid harrastuspüügil õngpüünistele. Kui ahvenapüügi päevalimiit jääb 15 kilo peale, siis näiteks jõevähi limiit väheneb sajalt isendilt 75le.
Kalapüügieeskirja muudatusega kustutatakse mõned üleliigsed segadust tekitavad sätted, näiteks jääb alles vaid üks kala alammõõt. Muudetud on angerja alammõõtu Emajões, ühtlustades selle Võrtsjärves ja Peipsi järves kehtivaga. Emajõgi on Võrtsjärve ja Peipsi järve ühendustee, mistõttu pole põhjendanud erinev angerja alammõõt Emajões.
Muudatused on vajalikud, et propageerida eetilist harrastuspüüki, mis on mõeldud vaid oma tarbeks. Samuti ka selleks, et ohjata kalapüüki olukorras, kus minnakse liigselt hoogu ning püütakse välja ebamõistlikus koguses kalu. Liigintensiivse püügiga tekitatakse kahju kalavarude jätkusuutlikkusele.
Harrastuspüük on Eestis kõige levinum hobi, mille eesmärk on kalapüük enda tarbeks. Peamiselt püütakse ahvenat, haugi, koha, särge, latikat. Aastas välja püütavad kogused jäävad vahemikku 3000-5000 tonni.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
