Jahimehed küttisid lõppenud hooajal 4526 põtra

Foto: Pixabay

Lõppenud põdrajahihooajal küttisid jahimehed Eestis kokku 4526 põtra, mis on 11 protsenti vähem kui 2021. aastal.

Enim kütiti põtru 15. septembrist 15. detsembrini kestnud hooajal Pärnumaal, kus lasti 593 looma. Rohkelt kütiti ka Viljandimaal, kus lasti 505 looma, järgnes Harjumaa 431 kütitud loomaga, selgub Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) kokkuvõttest.

Kõige vähem lasti mullu põtru Hiiumaal, kus saak piirdus 87 loomaga, ning Põlvamaal ja Saaremaal, kus lasti vastavalt 215 ja 222 põtra.

Kokku küttisid jahimehed mullusel hooajal 4526 põtra, mis oli 11 protsenti vähem kui 2021. aastal ja 59 protsenti vähem kui 2018. aastal. 2021. aastal kütiti 5031 põtra, 2020. aastal 4808 põtra, 2019. aastal 6305 põtra ja 2018. aastal 7163 põtra.

EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul peaksid jahindusnõukogud edaspidi väga tõsiselt jälgima, et küttimismahu määramisel arvestataks Keskkonnaagentuuri ulukiseire soovitusi. “Tulenevalt metsakahjustustest oleme põtrade arvukust vähendanud ja üle pika aja on neid alla 10 000. Võrreldes seitsme aasta taguse ajaga on nende arvukus kaks korda väiksem ja sellest alla poole me kindlasti ei tohi minna,“ ütles Puust.

Keskkonnaagentuur soovitas 2022. aastal küttida 4800-5400 põtra, jahindusnõukogud otsustasid Eestis seada küttimismahuks 4484, kusjuures erakorraline oli, et Järvamaal jahindusnõukogus limiidi osas kokkulepet ei saavutatud. Siiski võtsid Järvamaa jahimehed aluseks endi küttimissoovi 248 isendit. Maakondade jahimeeste küttimissoov oli kokku 4494 isendit. EJS andis oma soovituse jahimeestele küttida 4000 põtra, et tagada struktuurne küttimine ja kusjuures maksimaalseks küttimiskoguseks soovitati 4500 isendit.

EJSi juhatuse liikme ja sõraliste küttimisstatistika kokkuvõte autori Priit Vahtramäe sõnul ei tohi algaval hooajal kindlasti küttida üle juurdekasvu, sest võimalust eksimiseks ei ole ja eksimused loenduses on nullis. “Eriti oluline tagamaks põdrapopulatsiooni loodusliku struktuuri on küttimisel järgida õiget soolist ja vanuseliselist vahekorda. See omab asurkonna jaoks väga suurt tähtsust,“ rääkis Vahtramäe.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.