Keskkonnaamet lubas tänavu kalavarude kaitseks Eestis soodsas seisundis olevate kormoranide arvukuse piiramiseks nende munade valikulist õlitamist laidudel, kus on võimalikult väike tõenäosus teisi merelinde häirida. Ajavahemikul 5. maist kuni 18. maini õlitasid kalurid 8095 munadega pesa.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra sõnul sai otsus kormoranide arvukuse reguleerimise kohta tehtud parima kättesaadava teadmise ja arusaamise pinnalt. „Enne otsuse langetamist suhtlesime erinevate osapooltega, kaalusime nii kalavarude kui ka lindude kaitse argumente ning leidsime, et väikesemahuline õlitamine laidudel, kus teisi linde pole, on sobiv kompromiss. See võimaldab reguleerida soodsas seisundis olevate kormoranide arvukust ja vähendada kormoranide mõju kalavarudele,“ ütles Vakra.
Kormoranide mõju on eriti tuntav seetõttu, et lindude saagiks langeb palju noorkalu, kes on just jõudmas kiire kasvu faasi. Mõju vääriskaladele on veelgi suurem, kuna neid kasvatatakse ette ja asustatakse sageli piirkonda, kus varakevadel toimub kormoranide massiline toitumine enne pesitsusperioodi.
Kormoranimune lubati õlitada vaid pesitsuspaikades, kus kormoranid moodustavad umbes 90% seal pesitsevatest lindudest ehk teisi pesitsevaid linde on väga vähe või neid polegi. „Kokku õlitati sel aastal 12 saarel ja laiul hinnanguliselt 32 969 kormoranimuna. Meie töötajad kontrollisid kohapeal tegevuse vastavust lubade tingimustele ning ei ole tuvastanud ühtegi rikkumist,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor.
Lisaks lubas Keskkonnaamet kalavarude kaitseks Pärnu jõel Tindisaarte juures kormoranide küttimist. Küttimine oli seotud ka lindude toitumisuuringuga, mida tegi Tartu Ülikooli Mereinstituut – kõigi tabatud lindude mao sisu analüüsiti ja määrati seal leiduvate kalade liigiline koosseis.
Tartu Ülikooli Mereinstituudi andmete järgi kütiti aprillis Tindisaarte juures 39 kormorani, nende magudest leiti peamiselt meritinti, kellel oli samal ajal kudemisperiood. „Mõnel korral oli linnu maos ja kõris isegi kuni 12 meritinti. Leitud kalad olid valdavalt väga suured kuni 18–19 sentimeetrit pikad. Lisaks meritindile leiti kütitud kormoranide maost vimba, harvadel juhtudel ka ahvenat, nurgu ja viidikat,“ täpsustas Vakra.
Eesti Ornitoloogiaühing vaidlustas halduskohtus ja ringkonnakohtus sihtkaitsevöönditesse antud load kormoranimunade õlitamiseks. Kohtud otsustasid, et esialgne õiguskaitse taotlus ehk lubade kehtivuse peatamine ja õlitamise keelu seadmine ei olnud põhjendatud ning nende tegevustega sai sel kevadel edasi minna. Halduskohtu otsuses on kirjas, et kuigi õlitatud munadest kormoranipoegi ei kooru, ei tähenda see, et munade õlitamise tõttu satuks ohtu kormoranid kui liik üldisemalt.
Keskkonnaagentuuri 2023. aasta seireandmete järgi on kormorani arvukus hinnanguliselt 40 000–41 000 pesitsevat paari. Seda on peaaegu kolm korda rohkem kui eelmise kaitse ja ohjamiskava koostamise ajal, mis kinnitati 2008. aastal.
Miks on kormoran Eestis nii arvukaks muutunud?
Kormoran oli 20. sajandi keskpaigaks vaenamise tõttu Euroopas praktiliselt välja surnud ning võeti 1979. aastal Euroopa Liidus kaitse alla, selgitab Eesti Ornitoloogiaühing oma veebilehel. Arvukuse kiirele taastumisele aitab kaasa kormoranile toiduks sobilike väikesemõõduliste kalade ebaproportsionaalselt suur hulk kohalikus kalakoosluses. Kormorani arvukuse tõusu taga arvatakse olevat aga veel mitmeid bioloogilisi, kultuurilisi kui ka ökoloogilisi tegureid – keskkonnamürkide keelustamisest ülepüügi ja kliima soojenemiseni.
Mis juhtub, kui me ei ürita kormoranide arvukust piirata?
Ornitoloogiaühingu teatel ei toeta ökoloogilised alustõed võimalust, et kormoranisugune tippkiskja võiks piiratud ressursside tingimustes lõputult oma arvukust suurendada. Enamikus Läänemere-äärsetes riikides on kormoranide arvukus juba vähemalt viis aastat tagasi enam-vähem stabiliseerunud. Ka osas Eesti piirkondades on näha kasvu aeglustumise märke ja isegi langust. Kormorani arvukuse kasvu taga on suure tõenäosusega inimese poolt esile kutsutud muutused Läänemere ökosüsteemides, millega kormoran hästi sobitub. Seega võib kormorani teoreetiliselt pidada samaaegselt nii indikaatoriliigiks (kes osutab muutustele) kui ka tasakaalu taastajaks (kuna aitab muuhulgas ohjata invasiivse võõrliigi – ümarmudila – populatsiooni).