Keskkonnaameti kõigil büroodel on kaugseireks droonid, millega otsitakse pesitsusrahu ajal metsalangetusmasinad. Drooniga kaugeseire tegemiseks on amet välja koolitanud ligi 70 pilooti.
“Droonidest on suur abi just metsamassiivides vaatluste tegemisel, sest ilma kaugseiredroonide abita nõuab see suurte alade läbikäimist raskesti ligipääsetavates kohtades,” ütles Keskkonnaameti Ida- ja Lääne- Virumaa büroo juhataja Käthlyn Lizdenis. „Me väärtustame inimeste tööd ning kasutame innovaatilisi lahendusi pesitsusjärelevalve efektiivsemaks elluviimiseks.”
Kaugseiret teeb Keskkonnaamet vastavalt võimalustele kogu pesitsusrahu perioodi vältel. Enamasti on eesmärgiks saada objektist terviklik ülevaade ja tuvastada metsades metsalangetusmasinad.
„Hetkeseisuga on kaugseire vaatlus tehtud Ida-Virumaal, kuid selline võimekus on olemas kõikides maakondades. Seniste seirelendudega raietegevust ja rikkumisi tuvastatud ei ole. Küll aga metsades on toimetamas nähtud metsauuendustehnikat ja maaparandussüsteemide hooldusega tegelevaid ekskavaatoreid,“ ütles Lizdenis.
Keskkonnaamet kasutab ligi 50 mehitamata õhusõidukit nii järelevalves operatiivselt objektide ülevaatuseks kui ka planeeritud lendudena objektide mõõdistamiseks.
Keskkonnajärelevalve huvides tehtavad droonilennud on nähtaval droonilendude kaardil.
Pesitsusrahu järelevalve statistika
- Tänaseks on Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud 1543 maaüksusel.
- Keskkonnakaitseinspektoritel on tulnud peatada 16 raiet, kaitsealadel raietegevust avastatud ei ole.
- Paikvaatlustega on raiete peatamise kohtades tuvastatud neli kaitsealust liiki kolmel kinnistul.
- Eelmisel aastal pesitsusrahu ajal peatati 32 raiet ja tuvastati 10 kaitsealuse liigi pesitsemine.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
