Keskkonnaagentuuri 2023. aastal kormoranide arvukuse kokkuvõttest selgub, et Eestis pesitseb umbes 40 000 kormoranipaari.
Loendusel saadi Eesti haudeasurkonna suuruseks 39 981 pesitsuspaari, kuid loendamata jäänud kolooniaid arvestades võib see suurus olla hinnanguliselt 40 000–41 100 pesitsevat paari.
Loendustulemuste järgi asustab suurem osa pesitsevatest kormoranidest Liivi lahe Pärnumaa piirkonna (37%) ja Väinamere (24%) laidusid, sisemaal pesitseb 11% paaridest.
Suurim koloonia on Kihnu seirealal Anilaiul, kus loendati 4000 pesitsuspaari. Üle 3000-paarised kolooniad leiti ka Kadaklaiul (3 607) ja Sorgu saarel (3 274).
Möödunud aastal viidi kormorani loendused läbi teadaolevates kormoranikolooniates kahe seiretöö käigus. Meresaartel pesitsevat kormorani asurkonda hõlmas seiretöö „Väikeste meresaarte haudelinnustik 2023. a.“ ning sisemaal asuvaid linde loendati „Linnukolooniad 2023. a.“ töö raames.
Kormorani üldloendused on näidanud, et arvukusmudel kipub küll populatsiooni suurust mõnevõrra ülehindama, kuid see ei takista trendihinnangute kasutamist.
Analüüsides arvukuse trendi 41 aasta jooksul (1983–2023, joonis), on kormorani Eestis pesitsev populatsioon tugevalt suurenenud. Eriti tähelepanuväärne on viimase 12 aasta (2012–2023) muutus – sel perioodil on liigi arvukus suurenenud keskmiselt 8,1% aastas.
Kormorani arvukuse tõusu taga võivad olla väga mitmesuguseid põhjused: toitumiseks sobivate väikesemõõduliste kalade suur hulk, aga ka keskkonnamürkide keelustamine ja kliimamuutused.
Eelmisel kevadel kirjutas Rohegeenius, et rannakalureid ühendavad organisatsioonid annavad häirekella seoses kormoranide liigse paljunemisega Väinamere, Liivi lahe, Soome lahe ja Pärnu jõe ümbruses.
Kalurite hinnangul on kormoranide jõuline paljunemine ohustamas Eesti kalavarusid, looduse heaolu ja kalade, eriti lõheliste ja meritindi edukat kudemist.
Kaheksa Eesti suuremat rannakalanduse katusorganisatsiooni toetasid toona keskkonnaameti otsust rakendada kormoranide heidutamise ja juurdekasvu piiramise meetmeid ning hoiatasid pöördumatu looduskahju eest linnuliigi paljunemise tagajärjel.
2023. aastal rakendas keskkonnaamet arvukuse kontrolliks Skandinaavia riikide eeskujul munade õlitamise praktika ning lindude heidutamise, mida on kalurite esindajate sõnul oluline rakendada täies mahus.
Kalandussektori hinnangul on kormoranide suur arvukus olnud Eestis põhjuseks nii kalavarude vähenemisele kui ka mereala looduse kannatamisele. Nüüdseks ka sisemaale paljunev linnuliik ohustab jõgede ja väikejärvede looduskooslusi, märgivad kalurid. Kormorani väljaheide on tugeva söövitava mõjuga, mille tõttu kannatab suureneva arvukuse tõttu nii taimestik kui ka teised linnud ja väikesed loomad kelle elupaigad kiiresti hävivad. Kurvaks näiteks kormoranide kolooniast on Leedu Nida poolsaar, mille mets on praeguseks hävinud ja aastatega kujunenud halliks ja elutuks paigaks.
Kormoranide munade õlitamine on tõhus praktika, mida lähiriikides on rakendatud aastakümneid. Tegevuseks annab loa keskkonnaamet, kellega lepitakse kokku ka reegleid. Näiteks toimub munade õlitamine vaid neil rannaaladel, kus linnu pesitsemise maht on vähemalt 90 protsenti ehk teiste linnuliikide häirimist ei toimu. Koloonia pesadest õlitatakse mitte rohkem kui 40 protsenti, et vältida koloonia mahajätmist lindude poolt.
Kormoranide pesitsuspaikades võib sööbiva toimega väljaheidete mõjul kaduda rohelus ja kuivada isegi terved puud. Kuigi esmapilgul võib see paista looduse hävitamisena, on seegi üks loomulik etapp looduslikust ringkäigust. Kui kormoranid liiguvad teisele pesitsusalale, siis rohelus taastub.
Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra ütles mullu veebruaris, et kormoran on Eesti looduse põline liik, kes aastakümneid tagasi jõulise tõrjumise tõttu siinkandis praktiliselt välja suri. “Kormoranide naasmine meie loodusesse on igati tervitatav ja paljudel laidudel on nad kaitstavate liikide nimekirjas,” selgitas Vakra. “Teisalt mõistame ka rannakalurite muret selle pärast, et püügikoormuse vähendamine pole kalavarude kaitseks piisavaid tulemusi andnud.”
Sügisel võib 1. augustist 30. novembrini pidada kormoranidele ka jahti. Eestis on viimastel aastatel kütitud ühel jahihooajal ligikaudu 700 kormorani.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
