Loodus- ja loomakaitsega tegelevad ühendused kirjutavad avalikus pöördumises, et riik soovib muuta jahiseadust ilma asjakohaste põhjendusteta – nimelt ei sisalda eelnõu seletuskiri ühtegi viidet teadusuuringutele ega ka muudatuste sisseviimise tegelikele vajadustele.
MTÜ-d Loomus, Keskkonnateabe Ühendus ja Päästame Eesti Metsad leiavad, et eelnõu seletuskirjast puuduvad nii statistika, analüüs, alternatiivid kui ka teaduslikud viited. Kui erakorralisi meetmeid soovitakse rakendada pelgalt ohu vältimiseks, tuleks seda teha erilubade või -menetlustega, mitte seadusemuudatuste tasandil.
Organisatsioonid toovad välja ka seletuskirjas oleva eksitava väite, et Soomes kasutatakse öösihikuid. Tõsi, Soomes on öösihikud küll lubatud, kuid ainult invasiivse võõrliigina tuntud kährikkoerte küttimisel.
“Soomes on öösihik keelatud ühe erandiga, aga Eestis tahetakse kõigepealt lausaliselt lubada ja alles seejärel panna juurde teatud piirangud,” ütles Loomuse pressiesindaja Farištamo Eller BNS-ile.
Loodus- ja loomakaitsjad möönavad, et üks öösihikute lubamise põhjendus taandub vajadusele vähendada metssigade arvukust seoses sigade Aafrika katku ohuga. Samas puudub eelnõust ohutaset kirjeldav statistiline analüüs. Liiatigi selgub jahimeestele seatud küttimismahte ja reaalselt kütitud metssigade arvu kõrvutades, et kvooti ei jõuta pidevalt täis küttida.
Keskkonnaportaali avaldatud andmetest selgub, et 2021. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 11 401 metssiga, mida on oluliselt vähem ulukite seirearuandes soovitatud 14 000-isendilisest küttimismahust.
Loodus- ja loomakaitsjad leiavad, et küttimiskvoot on liiga suur ja öösihiku legaliseerimise asemel oleks vaja kehtestada väiksem küttimismaht. Keskkonnaühenduste hinnangul on ka kummaline, et arvuka metsseapopulatsiooni juures lubab riik jätkuvalt metssigu söödaplatsidel toita, kuigi söödaplatsid tõstavad mitte ainult metssigade arvukust, vaid soodustavad ka loomade omavahelisi kontakte, mis omakorda levitab nakkust.
Keskkonnaamet väljastas 2019. aastal käskkirja, milles tõdeb, et jahiulukite lisasöötmine soodustab metssigade arvukust – seetõttu on vaja haiguste tõkestamiseks keelata metssigade lisasöötmine aastaringselt kogu riigis, tegemata erandit ka neile aladele, kus sigade Aafrika katku veel diagnoositud ei ole. Keskkonnaühenduste hinnangul olekski ootuspärane metssigade lisasöötmine ära keelata ja selle üle ka järelevalve korraldada.
Oma kommentaari saatis eelnõu kohta aga ka riigikogu jahimeeste toetusrühm, kes leiab hoopis, et nii sigade Aafrika katku piiramise kui ka küttimise seisukohast on lisasöötmine hoopiski soovitatav.
“Riigikogu jahimeeste toetusrühm on oma kirjas viidatud uuringut paraku valesti tõlgendanud. Lisasöötmine on soovitatav katku leviku piiramiseks vaid epideemia tingimustes, mida Eestis praegu ei ole,” kirjutavad ühendused enda pöördumises.
“Tegelikkuses ei ole jahimehed huvitatud sigade arvukuse vähenemisest. Keskkonnaagentuur on kritiseerinud jahimehi, kes soosivad andmetele tuginedes metssigade arvukuse kasvatamist, mitte ei tegele metssigade arvukuse teadliku vähendamisega. Jahimehed jätavad andmete edastamisel arvukusest väiksema mulje ja kütivad teadlikult kulte, kuid säästavad emiseid, mis tõstab metssigade arvukust veelgi,” seisab pöördumises, kuhu on ka lisatud viide keskkonnaagentuuri materjalidele.
“Asurkonna juurdekasvu piiramiseks tuleks küttimisel rohkem tähelepanu pöörata emiste küttimisele ning täiskasvanud isendite seas küttida kulte ja emiseid võrdselt,” seisab keskkonnaagentuuri 2021. aasta küttimissoovituses. “2020. jahiaastal kütitud isendite sooline jaotus oli Eesti kokkuvõttes sarnaselt 2019. aastaga veidi kaldus kultide ülekaalu poole. Emistega võrreldes ligi kaks korda enam kütiti kulte Läänemaal. Emiseid kütiti võrreldes kultidega oluliselt rohkem vaid Pärnumaal ja veidi ka Järvamaal. Teisalt, vaadates täiskasvanud isendite küttimist eraldi kesikute küttimisest, siis on selgelt näha, et viimasel kahel jahihooajal on kütitud täiskasvanud kulte emistega võrreldes oluliselt rohkem, vastavalt 0,65 emist ühe kuldi kohta 2019. ja 0,67 2020. jahihooajal.”
Keskkonnaühendused sekundeerivad keskkonnaministeeriumi asekantslerile Marku Lambile, kelle sõnul pole eelnõus kaardistatud öösihikute kasutuselevõtmise riske. Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra on aga välja toonud, et öösihikute kasutuselevõtt raskendaks salaküttimise tuvastamist.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
