Metslooma ei tohi kodus pidada, sest see ei ole tema loomulik elukeskkond. Hiljutine juhtum näitab, kui kurvalt võib see lõppeda.
“Esmaspäeval teavitas meid meie hea tuttav, et tema poole on pöördunud inimene, kes on endale koju rebasekutsika viinud ja küsis nõu, kuidas teda kasvatada, sest “ilgelt tahaks teda kodustada!” Vot, sest et tema tahab!” kirjeldas paari päeva eest Facebookis Eesti Metsloomaühing. “Inimesel paluti korduvalt kutsikas üle anda ning korduvalt sai ka mainitud, et tema tegevus on seaduse vastane. Härra Harry aga teatas, et tema ei ole aega kuhugi sõita, isegi poolele teele mitte ja ta siiski tahab kutsika endale jätta.”
Metsloomaühingu vabatahtlikud selgitasid Harryle, milline on rebase liigiomane menüü, et kutsikas nälga ei sureks. Samuti toonitati, et loom on pisikeses puuris stressis ja vajab spetsialistide abi. Ühing teavitas juhtumist Keskkonnaametit, kuhu saadeti ekraanitõmmised vestlustest, inimese kontost ja asukohast.
Järgnev on metsloomaühingu kirjeldus, mis edasi sai:
“Eile (1. juunil) kirjutas Harry, et ta konsulteeris vahepeal ühe härraga, kes ometigi peaks rebastest kõike teadma. Inimesega, kellega ka meil on kohtutee läbitud sama liigi osas. Vastavalt saadud soovitustele oli Harry pakkunud loomale kassikrõbinaid! Neid rebane aga ei söönud ning Harry toppis kolm krõbinat kutsikale suhu.
Eespool nimetatud härra soovitas ka Harryl mitte muretseda, sest olgugi, et tema tegevus on illegaalne, ei olevat ühelegi rebasele ega teisele tegelasele passi kuigi raske hankida.
Ühtäkki muutus kutsikas loiuks, aga hoolimata sellest ei soovinud ta looma viia kliinikusse, sest siis ju võetakse tema kutsikas talt ära! Ja endiselt ei leidnud ta ka endas tahtmist niipaljugi looma aidata, et ta üle anda. Muidugi hirmus, et ta kutsikast ilma jääb.
Ühel hetkel, kui mõistus kupli all hetkeks tööle hakkas, sai Harry aru, et kutsika seis on väga kriitiline ja otsustas siiski sõitma asuda, et kutsikas abini toimetada. Kahjuks tuli mõistus koju liiga hilja! Kutsikas suri!
Lemmikloomade valik on meeletu, mitmed neist otsivad kodu ja ka erilisemaid tegelasi saab hea tahtmise korral ja vastavat hoolt tagades kodus pidada. MIKS ON VAJA METSLOOM KOJU VEDADA JA OMAST “TARKUSEST” neid kasvatada?
Vastavaid ametkondi sai teavitatud, miks võtab sekkumine ja looma eest seismine nii tohutu aja ja lasub vaid üksikute inimeste õlgadel? Aga kui neid parajasti tööl ei ole? Aga kui ta on parajasti puhkusel? Mis siis saab, kui puhkus kestab lausa mitu aastat? Kes siis aitab?
Inimese lõputu soov omastada on julm. Lausa nii julm, et maksab ilmsüüta loomalapse elu, aga juhtunud ei oleks justkui midagi?
Metsloomad ja -linnud, olgu nad suured või väikesed, kuuluvad metsa! Kui nad on inimese meelest vigastatud või hüljatud, ei tohi neid ilma spetsialistidega konsulteerimata koju viia, juba see samm on seaduse vastane.
Järgmine väga vale samm mida astuda on omast “tarkusest” nende ravimine ja toitmine!”