Kui hästi on Eesti kaetud pakiautomaaditeenusega ning mida arvavad teenusest kohalikud omavalitsused? Nendele küsimustele on otsitud vastuseid värskelt valminud analüüsis, mille koostas regionaal- ja põllumajandusministeerium. Analüüsist saab muuhulgas teada, millistes paikades pakiautomaati veel ei ole, aga kus seda vajatakse.
Mida teha, kui laps läks nädalaks vanema juurde teise Eesti otsa, kuid lemmik mängukaru jäi maha?
Ilmselt mäletavad paljud veel aegu, mil oleks mängukaru kaasa pakitud järgmisel hommikul väljuvale bussile ning vanaema oleks bussile vastu tulnud, kirjutab Maablogis Taavi Kurvits ministeeriumi regionaalarengu osakonnast. Selline lahendus oli kiire, odav ja võrdlemisi mugav võimalus saata maha jäänud ese või pakike ühest Eesti otsast teise.
Praeguseks on selline käitumine möödanik. Ükski bussijuht ei pruugi enam vastu võtta sellist saadetist ning lisaks on turul mugavad, kiired ja kasutajasõbralikud lahendused – kullerpost ja pakiautomaadid.
Aga kui hästi on Eesti kaetud pakiautomaatidega ning kas maha jäänud karu saab saata igasse Eestimaa piirkonda?
Kuidas saab pakki saata või saada?
Paki või saadetise suurusest ning tähtsusest sõltuvalt saab kasutada erinevaid lahendusi. Uuringute kohaselt on aga pakiautomaadi kaudu paki saamine kõige mugavam ja eelistatud viis. Seda kinnitab ka praeguse seisuga värskeim Omniva tellitud uuring.
Samast uuringust loeb välja, et vastanutest 64% arvates asub Omniva pakiautomaat nende kodule ja igapäevastele marsruutidele lähedal. Seega ei valmistaks ka pakiautomaadi juurest läbi käimine täiendavalt ajakulu ning saadetise saab kätte endale sobival ajal.
See on ka peamine põhjus, miks pakiautomaate nii väga eelistatakse ning miks seda paljud Eesti elanikud igapäevaselt kasutavad. Seejuures on Kantar Emori uuringu kohaselt pakke pakiautomaadi kaudu saanud 86% Eesti elanikest ning ise saatnud kolmandik elanikest.
Praegu tegutseb Eestis viis suuremat ettevõtet, kes on Eestis pakiautomaatide võrgustiku üles ehitanud – Omniva (AS Eesti Post), DHL, DPD, Smartpost ning Venipak. 2024. aasta I poolaasta seisuga on nende viie ettevõtte peale kokku Eestis üle 1200 pakiautomaadi.
Kõige suurem pakiautomaatide võrgustik on Omnival, kelle pakiautomaadid moodustavad 30% kogu pakiautomaatide võrgustikust; talle järgnevad Smartpost (26%) ja DPD (24%). Lisaks on turul ka väiksemad teenuseosutajad (nt Unisend ja UPS).
Milline on regioonide kaetus pakiautomaatidega?
Pakiautomaatide paiknemine on praegu suuresti korrelatsioonis Eesti elanike piirkondliku jaotusega. Eesti elanikest 46,6% elab Harjumaal ning seal paikneb ka 41% kõigist pakiautomaatidest. Seevastu näiteks Hiiumaa puhul on need näitajad vastavalt 0,6% ja 1%. Seega on pakiautomaadid eelkõige seal, kus on inimesed.
Pakiautomaate on pea 300 Eestimaa asustusüksuses, sh üle 1000 elanikuga asustusüksustes on pakiautomaate 95% juhtudel, üle 500 elanikuga asustusüksustes 85% juhtudel ning üle 250 elanikuga asustusüksustest pooltes.
Pakiautomaatidega on kaetud kõik suuremad asulad ning teenuse kättesaadavus seal on hea; tarbijal on võimalik valida sobiv pakiautomaat asukoha või hinna alusel.
Kas pakiautomaatide paiknemisega ollakse rahul?
Pakiautomaatide jaotust piirkonnas ja selle kitsaskohti näevad eelkõige inimesed, kes kohapeal igapäevaselt tegutsevad. Selleks uurisime ka kohalike omavalitsuste käest nende hinnanguid pakiautomaatide kohta.
Kohalikud omavalitsused üle Eesti on postiteenusega üldiselt rahul. Veelgi enam, kaks kolmandiku vastanutest on pakiautomaatide paiknemisega oma piirkonnas pigem rahul.
Eelkõige tuuakse esile paindlikke lahendusi, mida praegune postiteenus võimaldab – olgu selleks kas pakiautomaatide kasutamine või personaalne postiteenus, mida saavad maapiirkonna elanikud tasuta sõltumata elukoha kaugusest postkontorist.
Samas pea kolmandiku vastanute arvates pole nende piirkonnas piisavalt pakiautomaate ning seega pole ka teenuse kättesaadavus piisavalt hea. Pahatihti võib probleemi põhjuseks olla aga teenuse kasutamise liiga väike maht, mida arvestades pole teenuseosutajatel mõistlik piirkonda pakiautomaati paigaldada.
Pakiautomaatide võrgustikud on enamasti koondunud suurematesse keskustesse ning sellistes piirkondades, kus teisi teenuseosutajad ei ole, on neid pigem vähe. Näiteks Omniva pakiautomaate on 52 asustusüksuses, kus teiste teenuseosutajate pakiautomaate ei ole. Smartpostil seevastu on pakiautomaat 42-s, DPD-l 20-s ning Venipakil ühes asustusüksuses, kus teistel teenuseosutajatel pakiautomaati ei ole. See moodustab aga alla 10% pakiautomaatidest.
Seega võib üldistades öelda, et 90% pakiautomaatidest on samas piirkonnas ning väga tihti ka üksteisele väga lähedal.
Milline on olukord maapiirkonnas?
Hetkeseisuga elab hinnanguliselt 90% Eesti elanikest 5 km linnulennu kaugusel lähimast pakiautomaadist. Siinkohal tuleb arvestada, et kui lisada juurde ka muud teenuspunktid, nt postipunktide ja postkontorite asukohad, on teenuse kättesaadavus veelgi parem.
Samas väiksemates külades ning alevikes, kus praegu pakiautomaati ei ole, on siiski tuntav vajadus pakiautomaatide järgi. Kõrvutades kohalike omavalitsuste esindajate esitatud piirkondi, kus nende hinnangul oleks nõudlus pakiautomaadi järele, nende üle 250 elanikuga asustusüksustega, kus pakiautomaat on kaugemal kui 5 kilomeetrit, on kattuvaid asustusüksusi 15.
Nende seas on 9 alevikku ja 6 küla – Adavere alevik, Kolga alevik, Sinimäe alevik, Olustvere alevik, Vara küla, Laiuse alevik, Lelle alevik, Annikoru alevik, Saarepeedi küla, Hagudi alevik, Kuremaa alevik, Kabala küla, Pisisaare küla, Surju küla, Mustjala küla.
Nõudlust pakiautomaatide järele võivad veel lisaks elanike arvule kasvatada ka muud tegurid – ettevõtete lähedus, transpordi sõlmpunktid või muud tihedalt külastatavad kohad, kus on tagatud teenusele piisav tarbimismaht.
Seega on oluline, et kullerposti ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja kogukonnad teeksid koostööd ning kaardistaksid need piirkonnad või asukohad, kus on pakiautomaatide järele reaalne nõudlus, ning leiaks selleks sobiliku automaadi formaadi.
Selleks, et väiksema tarbimisega piirkondades oleks pakiautomaat jätkusuutlik, tuleks arendada väiksemaid pakiautomaate ning võimaldada pakiautomaatide ristkasutust erinevate teenuseosutajate vahel, et maksimeerida iga pakiautomaadi mahtu.
Analüüsiga saab tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
