Alates tänasest võib jälgida Peipsi järve ilma- ja laineolusid, sest Mustveest üheksa kilomeetri kaugusel asuv poijaam edastab taas õhutemperatuuri ja tuuleandmeid ning olulist laineinfot.
Poijaama meteoandmed on nähtavad ja uuenevad kord tunnis Keskkonnaagentuuri veebilehel ilmateenistus.ee. Lisaks meteoroloogilistele näitajatele mõõdab poi ka Peipsi järve veekvaliteeti (hapnik, hägusus, pH, temperatuur jm).
Poijaama külge on ankurdatud Lainepoiss®, mis reaalajas mõõdab laine kõrgust, pikkust ja suunda ning edastab need andmed iga 22 minuti järel Keskkonnaagentuuri veebilehele. Mõlemad seadeldised töötavad mai algusest kuni oktoobri lõpu või novembri alguseni ehk jäävabal perioodil.
Järvel liiklejatel palub Keskkonnaagentuur poijaama läheduses olla tähelepanelikud ja ettevaatlikud ning hoida sellest vähemalt 100 meetri kaugusele, et vältida poi ja lainemõõtja ankruliinidesse sõitmist. Pimedal ajal töötavad mõlemal seadmel plinktuled. Poijaam paigaldati järvele esmakordselt 2019. aasta mais ja 2022. aastal lisandus ka WiseParker OÜ poolt TalTechis välja töötatud Lainepoiss.
„Poijaam oma sellises komplektsuses on meile oluliseks infoallikaks,“ ütles Keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk. „Varem puudus otse järvelt saadav ilma- ja laineinfo sootuks, kuid nüüd on poijaama andmed suureks abiks Keskkonnaagentuuri sünoptikutele Peipsi järve ilmaprognoosi koostamisel ja vajadusel hoiatuste andmisel. Kalamehed ja teised Peipsil navigeerijad saavad reaalaja infot otse Keskkonnaagentuuri veebilehelt ilmateenistus.ee jälgida ja oma väljasõite ohutult planeerida.“
Veekvaliteedi mõõtmised toimuvad automaatselt, suure ajalise ja sügavustihedusega ning tänu sellele on võimalik pidevalt jälgida muutusi vee kvaliteedinäitajates. Keskkonnaagentuur teostab Peipsi järvel riikliku keskkonnaseire kahte allprogrammi – Peipsi- ja Võrtsjärve randade seire ning Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire.
Senistest seiretulemustest ja teadusuuringutest on selgunud, et Peipsi järve ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ja tema tulevik on raskemini prognoositav, kui varem arvatud. Häired Peipsi ökosüsteemis võivad kujutada ohtu sealsele bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja funktsioneerimisele, samuti ka inimestele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile.
Poijaama paigaldamine sai võimalikuks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditele ja on rahastatud projektist „Meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste näitajate seire arendamine kliimamuutuste hindamiseks või prognoosimiseks” (SFOS nr 2014-2020.8.02.001.01.15-0001).
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
