Tallinn plaanib lähiaastatel valmis ehitada Koplist Astangule viiva 13 kilomeetri pikkuse pargi, mis saab nimeks Putukaväil.
Putukaväil kulgeb rohekoridorina mööda kunagist raudteed Kopli kaubajaamast Astanguni. Pargi nimi tuletati linnaplaneerija Anna Semjonova sõnul sellest, et praegu on seal kõrgepinge õhuliinide all niidumaastik, mis on tolmeldajatele – kimalastele, erakmesilastele, päeva- ja öölibklikatele, sirelastele jt putukarühmadele – soodne elukeskkond ning rändekoridor ühest linnaosast teise.
Rohi peab vohama
“Seda, et kogu rohekoridor, eriti aga just Astangu piirkonnas on väga liigirikas, tõestas ka eelmisel aastal Tartu Ülikooli poolt tehtud tolmeldajate uuring,” ütles Semjonova. “Olukord on küll kehvem linnas, Põhja-Tallinna pool, aga seda saaks hõlpsasti parandada, kui niita harvemini ja istutada lineaarpargi väljaarendamisel juurde taimeliike, mis soodustavad tolmeldajate elutegevust.”
Et putukad saaksid rahus toimetada, peab rohi kasvama ja vohama. Seepärast niideti eelmisel aastal Põhja-Tallinna garaažidevahelist piirkonda vaid korra, sama plaan on linnavalitsusel selgi aastal.
Tartu Ülikooli uuringu kohaselt on tolmeldajad kasulikud kogu elustikule, näiteks nii putukaist toituvale linnule kui ka koduaiandusega tegelevale inimesele (muu hulgas õuna- ja marjasaagi suurendajana).
Looduslähedus
Jaanipäevaks valmib pargiala põhjapoolseimale osale maastikuarhitektuurne lahendus, mille koostavad Kino maastikuarhitektid. “Väga oluline osa sellest on looduslikul haljastusel, et seda mitte üle küllastada eri avaliku ruumi elementidega, vaid hoida looduslähedust,” rääkis Semjonova. “Koridor saab korrastatud ilme.”
13 kilomeetri pikkuses pargis hakkab kulgema rattatee, mis ühendab Pelguranna piirkonna nii kesklinna kui ka Kristiinega. Kaugemas tulevikus on Semjonova sõnul plaanis ehitada ka trammitee. “Kuna Pelgulinna asum on sealsetest kortermajadest tulenevalt väga tihedasti asustatud, luuakse lisaväärtusena kesklinnaga täiendavad ühendused,” ütles ta.
Peale selle, et korrastub elumajade vaheline pargiruum, loodetakse, et mõne aja pärast hakkavad ka sealsed garaažid n-ö elama. “Kui otse su nina alla tuleb uus avalik ruum, siis äkki muutuvad garaažidki avatumaks,” sõnas Semjonova. “Äkki tekivad sinna jalgrattatöökojad. Tartu näitel võiks garaažidesse tulla mikrokorterid või väiksemad ateljeed. Aga praegu on see alles visioon, mis kõik võiks juhtuda. Samas võivad garaažid jääda selliseks, nagu praegu on, sest nende seinu kasutatakse tänavakunstniks, et tekitada vaba õhu kunstigalerii.”
Selgitav grafiti
Linnarahva teavitamiseks kaunistatakse selle suve lõpuks Põhja-Tallinna garaažiseinad grafitiga. “Neid pilte on võimalik äpi kaudu ka ellu äratada,” rääkis Semjonova. “Rakendus annab täiendavat informatsiooni. Näiteks vaatad liitreaalsuse kaudu mõnd putukapilti ja selle ette tuleb suur 3D-jutumull, mis näitab, kus on putukas lennanud ja millised taimed talle meeldivad.”
Eelmisel kevadel korraldati Põhja-Tallinnas ideekorje. Selle tulemusena selgus, eakamad elanikud peavad praegu näiteks poodi või bussipeatusesse jõudmiseks tegema väga suuri ringe, sest aiad garaažide vahel on kinni. “Osa on aedasid juba avanud, aga plaanis oleks neid rohkem avada, et inimesed saaks otse parki ja vajalikesse sihtkohtadesse,” sõnas Semjonova.
Parki luues mõeldakse igale vanuserühmale, et tegevust jätkuks nii kaheksa- kui ka 80aastasel. “Aga põhirõhk on ikkagi looduslikkusel,” ütles Semjonova.
Parki hakatakse rajama etapiliselt, Semjonova sõnul valmib Putukaväil lähiaastatel.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
