Uudis

Täna “Laseris”: Uuskasutuskeskus pole kirik, kus saab oma tarbimispatud andeks

See, mida oma vanade riietega tegelikult teha, selgub juba täna "Laseris".Foto: tootja

Millal sina viimati uue riideeseme ostsid?

“Eestlased ostavad keskmiselt kolm uut riideeset kuus,” ütleb Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht Harri Moora. “Võrreldes Läti ja Leeduga ostame uusi rõivaid tunduvalt rohkem.”

Kui ostsid vähem kui kolm, võid endale pai teha. Kui rohkem, pead mõtlema, mis neist asjadest pärast saab. Kas kellelgi on neid rõivaid päriselt ka vaja?

“Pakume suurperede liidule, loomade ja naiste varjupaikadele, aga need kogused on ikka väikesed, mida tegelikult vajatakse,” kirjeldab Uuskasutuskeskuse juht Diana Paakspuu.

Eestlased viskavad meeletus koguses riideid ära.

Uuskasutuskeskustesse tuuakse üle riigi iga kuu 60-70 tonni kasutatud riideid, mis tuleb kokku koguda, käsitsi sorteerida ja üle kontrollida. Otse edasimüügiks kõlbavad vaid vähesed ja enamik on lihtsalt prügi, millega pole midagi teha.

“Me saame ka väga auklikke riideid. Kuskil 40 tonni kuus on selliseid, mida võiks nimetada tekstiiliprügiks,” sõnab Paakspuu.

Inimesed tahavad aidata

Annetatud riiete kogused on nii suured, sest inimesed tõepoolest usuvad, et nad aitavad oma vanade riietega kedagi. Instagram on täis pilte inimestest, kes rõõmsalt oma kappe koristavad, et uutele asjadele ruumi teha. Nii satuvad taaskasutusse ka täiesti uued riided.

“Laseri” ringkäik Uuskasutuskeskuses näitas, et uut omanikku ootavad seal ka täiesti uued rõivad, millel alles eelmise poe hinnasiltki küljes. Ehk siis inimesed ostavad odava hinna tõttu uusi riideid endale rohkem kui tegelikult vajavad.

Millal sina viimati uusi riideid ostsid?

Kolm asja kuus võib tunduda ühele väga vähe ja teisele väga palju. Aga kui arvestada, et see on kolm täiesti uut rõivast iga Eesti elaniku kohta, siis lihtne arvutus näitab, et ostame igal aastal kokku 16 tuhat tonni uusi rõivaid. See on 22 korda rohkem, kui taaskasutusse antakse.

Kolm-nelikümmend aastat tagasi oli soomlaste, rootslaste või sakslaste vanade asjade kandmine paljudele meist ainus võimalus midagi moekat ja korralikku selga saada. Soov pidevalt uut moodi tarbida on aga nii suur, et oleme tarbimismahtudelt rikkamatele riikidele järele jõudnud. Kas nüüd aitavad meie vanad riided kedagi teist?

Aafrika ei vaja meie särke

Moora purustab illusiooni, nagu oleksid kolmanda maailma lapsed äärmiselt tänulikud meie vanade T-särkide üle. “Tegelikult on Aafrikas see põhjustanud probleeme. Nendega ei ole seal midagi teha,” ütleb ta. Nii mõnedki Aafrika riigid on oma piirid juba sellise “humanitaarabi” ees kinni pannud.

Kui naaber sinu vanu pükse ei vaja ja ära tüüdanud särke ka teisel pool maailma ei oodata, siis mis smeie kasutatud riietest saab? Tõde on see, et kellelgi pole vaja kümnete tonnide jagu vanu riideid, mis Eestis iga kuu üle jääb, seega lõpetab tonnide viisi tekstiili oma maise tee prügimägedel.

Mida oma vanade riietega tegelikult teha ja millised on need konkreetsed asjad, mida peab riiete ostmisel jälgima, näeb täna kell 20 TV3 saates “Laser”.

60% rõivastest tarbime alla aasta. Ja siis liiguvad nad…

Posted by Telesaade Laser on Monday, November 9, 2020

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.