Selgub, et Eestis on aastaks 2030 planeerimisel piisavalt projekte, et maismaale rajada vähemalt 2000 MW (u 285 tuulikut võimsusega 7 MW/tk) ulatuses tuuleparke.
Eesti on seadnud ambitsioonikad eesmärgid taastuvenergia osakaalu suurendamiseks oma energiatarbimises, kirjutavad keskkonnaagentuuri analüüside ja aruandluse osakonna funktsioonijuht Peep Siim ja juhtivspetsialist Bärbel Vandel agentuuri blogis. See hõlmab ka tuuleenergia osakaalu tõusu elektritootmises.
Veel selle aasta kevadel puudus selge ülevaade maismaa tuuleparkide eraarenduste hetkeseisust. Nüüd on keskkonnaagentuur koostöös kliimaministeeriumiga koondanud tuuleenergia arendamise informatsiooni Keskkonnaportaali.
Hetkeseis 2023 november
Praegusel hetkel on Eestis olemasolevat tuuleenergia koguvõimsust suurusjärgus 359 MW. Ehituses on arendusi 325 MW ulatuses, mis valmivad järgmisel aastal. Lisaks on tuuleenergia arendamiseks kogu Eestis planeerimisel veel 21 eriplaneeringut ja 15 üldplaneeringut.
Kohalike omavalitsuste eriplaneeringu eesmärk on leida sobivaim asukoht tuuleparkide ja nendega seotud taristu rajamiseks (I etapp), millele järgneb detailse lahenduse koostamine. Praeguseks on esimene etapp edukalt lõpule viidud kolmel eriplaneeringu alal (Lääne-Nigula, Lääneranna ja Tori valdades). Edaspidi töötatakse välja üksikasjalikud lahendused koos keskkonnamõjude hindamisega.
Võimalus tuuleparkide rajamiseks on ka läbi üldplaneeringu määrates tuuleenergeetika arendamise jaoks sobilikud alad. Sel juhul tuuakse üldplaneeringuga välja suure üldistusastmega potentsiaalselt sobilikud alad, seejärel tehakse täpsemad uuringud järgnevates planeerimise etappides. Üldplaneeringute raames on käsitlenud tuuleenergeetika arendamist 19 valda, neist nelja puhul on koostamisel eskiis.
Ettevõtjate ja Keskkonnaagentuuri hinnangud erinevad
Ettevõtjad (arendajad) on andnud sel suvel hinnangu, et üle-eestiliselt on maismaal planeerimisel ligi 6705 MW tuulenergia arendusi. Selleks, et täpsustada arendajate plaane, tegi keskkonnaagentuur täiendava analüüsi, milles keskenduti plaanitavatele projektidele, kus maaomanikega on juba sõlmitud notariaalsed kokkulepped arenduste elluviimiseks (välja on jäetud suulised lepped).
Analüüs põhines:
- kindlatel kokkulepetel maaomanike ja arendajate vahel;
- arendatud tuuleparkide arendustel meil ja põhjamaades. Arendusalade pindalade ja võimsuste vahelise seose loomiseks viisime läbi lineaarse regressioonianalüüsi (graafik allpool), kasutades kokku 18 Eesti ja põhjamaade arenduste andmeid.
- Analüüsis on juba osaliselt arvestatud erinevate piirangute mõjuga (looduskaitsele, inimtaristule jne). Samas on oluline mõista, et analüüs ei ole 1:1-le ülekantav kogu Eestile, kuid seda saab suurel määral võtta aluseks maismaa tuuleenergia arengute planeerimiseks Eestis.
Valimis tuuleparkide analüüs (vt graafikut) näitas, et parim seos on tuulikule planeeritud pindala ja selle võimsuse vahel.
Hinnangulise võimsuse arvutamisel loeti kokkuleppeliselt ühe tuulegeneraatori võimsuseks 7,2 MW. Sellele võimsusele vastavalt on ühe tuulegeneraatori arendusala umbes 82 ha (0,82 km²). Suurema võimsuse korral on arendusala suurus tuuliku kohta veelgi suurem.
Arvestades arendajate sõlmitud notariaalseid maakasutuse kokkuleppeid ja põhjamaade kogemusi tuuleparkide rajamisel, jõudsime järelduseni, et maismaal on hetkel rajamisel tuuleparke, mille puhul on nende valmimise tõenäosus 2030 aastaks pigem tõenäoline suurusjärgus 2400 MW. Täpne metoodika, kuidas keskkonnaagentuur tulemuseni jõudis on leitav: Publikatsioonid | Keskkonnaportaal.
Analüüsi autorid rõhutavad, et tegemist on hinnanguga, mis on ajas muutuv, tugineb vaid notariaalsetel kokkulepetel ja valminud tuuleparkide praktikal. Realiseeruv koguvõimsus oleneb planeeringute seisust, konkreetsetest tuuleparkidest ning nende asukohast.
Juhul kui 2390 MW arendustest 15–20% ulatuses ei õnnestu Eesti maastiku erisuste tõttu käivitada, võib riigil tekkida vajadus täiendavalt sekkuda. Selleks on keskkonnaagentuur käivitanud uurimisprogrammi 22 riigimaal asuval uuringualal tuuleenergia täiendavaks arendamiseks kuni 1000 MW ulatuses. Uuringute lõplikud tulemused selguvad 2024. aasta keskel.
Selleks, et riigil oleks selge ülevaade arenduste kulgemisest ning arusaamine, kui palju ja kas üldse peab riik ka riigimaal arendusi initsieerima, jätkab keskkonnaagentuur olukorra kaardistamist. Kõigil huvilistel on võimalik Keskkonnaportaalis lahendustel silma peal hoida ning tutvuda tervikaruandega.
Põhijäreldus:
Keskkonnaagentuuri hinnangul on Eestis hetkel töös piisavalt era- ja riigimaadel planeeritavaid arendusi, et saavutada 2030. aastaks eesmärk tagada 100% tarbitavast elektrienergiast maismaa tuuleparkidega.
Olemasolevate tuuleparkide kohta saadi ülevaade 2023. aasta Maa-ameti Eesti topograafia andmekogust ja võimsuste arvutamisel kasutati Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud andmeid avaneb uues vahekaardis. Arvesse võeti suuremaid tuuleparke, kõiki üksiktuulikud ei ole arvestusse kaasatud. Ruumilise planeerimise portaalist näeb kohalike omavalitsuste eriplaneeringu asukoha eelvaliku menetluse skeemi avaneb uues vahekaardis.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
