Uudis

Uuring näitas, et Eesti põlevkivist saab luua ehitusmaterjale, ehitusvahtu, nailonit ja bioplastikut

Põlevkivi Kiviõli Keemiatehas. FOTO: EERO VABAMÄGI / POSTIMEES / Scanpix

Alexela ja Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) põlevkivitööstuses revolutsiooni lubav projekt liigub osaliste kinnitusel edukalt lõpufaasi suunas. Laborikatsetused näitasid, et põlevkivist võib saada senise kasutusega võrreldes kordades kallimaid tooteid.

Alates 2017. aastast arenduses olnud projekti eesmärk on väärindada Eesti põlevkivi hinnalisteks ja turul nõutud kemikaalideks. Nüüd on algamas laborikatsetuste viimane faas, mille järel soovitakse jõuda tööstusliku katseseadme ehituseni, mis toodaks kohalikust maavarast toorainet kanga- ja keemiatööstuse tarbeks. 

Tallinna Tehnikaülikooli professor Margus Lopi sõnul on laborikatsetuste lõppemisega täidetud uurimisprojekti kaks suurimat eesmärki, mis viie aasta eest seati.

“Teaduslikus mõttes seisneb oluline leid selles, et põlevkivis sisalduvaid väärtuslikke elemente on võimalik keemilisel teel eraldada ja kasutusele võtta. See tähendab, et põlevkivist võib saada kordades kallimaid tooteid nende otsese keemilise muundamise kaudu. Sellega oleme me ühtlasi tõestanud ringmajanduse põhimõtteid järgiva keemiatööstuse rajamise võimalikkuse. Nüüd võib astuda järgmise sammu,” ütles Lopp. 

Ta lisas, et põlevkivi uurimine avardas ülikoolis ka hinnalist teadus- ja arenduspotentsiaali. “Tehnikaülikooli missiooniks on teaduspõhise tehnikateaduse ja tehnoloogiate arendamine. Projekti raames kaitsti üks doktoritöö ning lisaks kogenud teaduritele said kohalike maavarade väärindamise vallas olulise kogemuse ka meie noored keemiadoktorandid,” hindas Lopp.

Lopi sõnul on tootekategooriad, mida Eestile olulisest ressursist nüüd jäägitult väärindama hakata, väga mahukad. “Kui seni on Eestis põlevkivi võrdunud otse energeetika ja kütteõlidega, siis nüüd räägime tõesti juba kemikaalidest, millest luua ehitusmaterjale, ehitusvahtu, nailonit ja isegi bioplastikut,” loetles Lopp.

Näiteks on tehnoloogia arendamise käigus selgunud, et kerogeeni kõrvalproduktina on põlevkivist võimalik toota ka kloriidivaba jää- ja lumetõrjevahendit. „See on äärmiselt loodussõbralik ja suudab jääd sulatada kuni -60 kraadises külmas,“ sõnas professor.

Projekt keskendub põlevkivi kasuliku komponendi kerogeeni maksimaalsele ärakasutamisele. Loodud tehnoloogiaga on võimalik kerogeeni muundamise kaudu toota dikarboksüülhappeid, mis on üks tööstuse põhikemikaale. Lihtsustatult öelduna on Eesti teadlaste lahendusega võimalik põlevkivist välja meelitada kasulikke aineid, mis on baastooraineks paljudele arenenud maailma tööstusharudele.

Projekti peakeemiku Kristiina Kaldase sõnul tõi Alexela ja ülikooli vaheline koostöö nii Eesti teadusmaastikule kui ka tervele maailmale esimese omasuguse põlevkivi väärindamise tehnoloogia. Kaasa aitasid ka siinse põlevkivi omadused.

“Uurimistöö edu peitub kindlasti ka siinses põlevkivis, mille kerogeeni sisaldus on piisavalt suur, et tagada tootmiseks vajalik maht. Dikarboksüülhappeid ehk ainet, mida uuring taga ajas, kasutatakse maailmas väga laialt erinevate polümeeride toorainena ja see turg on tugevalt kasvamas,” kirjeldas Kaldas.

Kaldas märkis ühtlasi, et nüüd, kus algab viimane etapp laboritingimustes läbiviidavatest katsetustest ja optimeerimisest, loodetakse luua juba spetsiifiline andmekogum, mille põhjal saaks alustada tööstusliku katseseadme projekteerimisega.

“Meie eesmärk on vaadata põlevkivi kui terviku potentsiaali. Seega plaanime kasutust leida korraga nii väärtuslikule orgaanilisele osale kui ka alles jäävale mineraalosale,” sõnas Kaldas.

21. novembril kinnitasid TalTech teadurid, et kerogeeni projekti laboratoorse katseseadme töö tulemused on tunnistatud edukaks ning projekt saab edasi minna järgmisele tasemele, ehk tööstusliku katseseadme ehitamise etappi.

2017. aastast alates on TalTech laboris eestimaise ettevõtte Alexela arendusfirma Kerogen OÜ ja EU rahastamise toel edukalt teostatud kaks projekti KEROX I ja KEROX II „Uus põlevkivi kerogeeni väärindamise tehnoloogiline platvorm“. Nende uuringute tulemusena loodi laboratoorne tehnoloogia põlevkivi otseseks muundamiseks väärtuslikeks keemiatööstuse põhikemikaalideks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.