Uudis

Uuskasutuskeskusesse on mõtet annetada korralikke asju, sest muidu lähevad need prügisse

Uuskastutuskeskuse esindaja Marilin Väljur tutvustas mulle annetuste nurka ja rääkis, kuidas sorteerida.Foto: Liisa Aavik

Uuskasutuskeskus müüb viimased 15 aastat ainult Eesti inimeste annetusi. Juba need kogused on meeletud. Hetkel on Eestis 13 Uuskasutuskeskust ning unistatakse aastas ühe-kahe poe avamisest.

Poode renoveeritakse vanimast nooremani: hiljuti uuendati vanimat, Tartu Uuskasutuskeskust. Järgmine plaan on avada Uuskasutuskeskus Tallinnas Tähesaju teel ning sulgeda praeguse kontseptsiooniga Mustakivi Uuskasutuskeskus.

Kahjuks on annetuste kvaliteet madal

Uuskasutuskeskus ootab annetuseks puhtaid, terveid ja korralikke asju. Kahjuks saab kogu annetuste hulgast uuele ringile suunata vaid 30 protsenti. Müügikõlbmatu kaup nagu kulunud ja augulised riided lähevad prügisse ning katkine tehnika tehnikaromulasse.

Sain ka ise Uuskasutuskeskuses asju sorteerida ning prügisse tuli visata suurem osa: katkised, määrdunud ja pesemata riided, mis tingimustele ei vastanud. Uuskasutuskeskuses ei ole oma pesumasinat ja ressurssi selle töö tegemiseks. Seega on oluline, et annetajal oleks kodutöö tehtud ja tingimused täidetud, et riided saaks päriselt uuele ringile minna. Kui tegu on erilise välimusega asjaga või tehnikaga, mis töötab mingi nõksuga, on hea selle kohta kirjake juurde panna, et sorteerija selle otstarbest aru saaks.

Üks suurimaid murekohti on tekstiil

Kuigi enimtoodavad esemed varieeruvad poeti, siis kõikjal domineerivad rõivad. Tekstiili üleküllus on globaalne probleem. Ühe lahendusena kasutatakse maailmas purustamismasinaid. Neid on kahte sorti: kallid masinad, mis purustavad riided koos lukkude ja nööpidega, ning väiksem masin, mis eeldab nende eelnevat eemaldamist riietelt. Viimane on väga ressursimahukas tegevus.

Eestis tekstiili purustavad ettevõtted puuduvad ning selle kraami välismaale saatmine on muutunud liiga kalliks. Uuskasutuskeskus töötab hetkel aktiivselt selle probleemi lahendamisega. 2025. aastal muutub tekstiilijäätmete eraldi kogumine ka kohustuslikuks.

Oluline on tarbijate teadlikkus kaupade soetamisel

“Lahendus on inimeste teadlikkuse tõstmine,” ütleb Uuskasutuskeskuse esindaja Marilin Väljur. Uuskasutuskeskusesse tuuakse nii palju kaupa, et seda jääb üle ka väiksematele kirbuturgudele ja kaltsukatesse pakkumiseks. Iga kuu lõpus toimub kaubavahetus. Poe kohta tekib nelikümmend 150-liitrist kotti puhtaid, terveid ja korralikke riideid, mida keegi ei taha ja mis ei ole oma omanikku leidnud. Neid ei visata ära, kuid need jäävad Uuskasutuskeskuse lattu seisma.

Iga kuu kolmel viimasel päeval maksavad asjad 0,5-1 eurot või 50 protsenti alghinnast. Sel ajal saab ka kaheksa euro eest osta 150-liitrise koti ja selle omale meeldivaid asju täis panna. Lisaks müüakse igapäevaselt kaubagruppide järgi sorteeritud kotte kahe euro seest: naiste pluusid, pesu, pehmed mänguasjad jne. Koostööpartnerid ostavad asju kilohinna järgi.

Asju suunatakse ka abivajajateni

Uuskasutuskeskuse sorteerimis- ja väärindamiskeskuses tegeletakse suuremate kokkuostudega ning hulgimüügiga käsitöölistele. Samuti edendatakse väärindamistegevust. Keskuse kaudu jõuab palju asju abivajajateni. Tallinna Sotsiaalamet suunab koostöö raames abivajajaid Uuskasutuskeskuse üritustele.

Koostööd tehakse ka naiste, kodutute ja loomade varjupaikadega, Tartus asuva Maarja Külaga, Puuetega Inimeste Kojaga ja Haabersti Klubimajaga. Kiusamisvaba Kooli projektile saadetakse rahalisi annetusi. Kuigi mõeldakse, et lasterikkad pered vajavad uusi asju, siis Marilini sõnul pakuvad nemad juba hoopis Uuskasutuskeskusele enda ülejäänud kaupu. Sama lugu on ka kirikutega, kellele tuleb eraisikutelt nii palju asju, et ülejääk antakse edasi.

Riided sorteeritakse liigi järgi stangedele. Foto: Liisa Aavik

Koostööd tehakse ka väärtustava taaskasutuse tegijatega

Marilin kutsub inimesi üles julgesti koostöömõtetega kirjutama. Uuskasutuskeskus teeb koostööd ka selliste tekstiili väärindajatega nagu Kalamaja Printsess, Reet Aus, Afterlife ja paljud teised. Nende käte all sünnivad kangastest kaunid kleidid, korduskasutatavad kotid ja palju muud.

Ka Eesti Kunstiakadeemia tudengid käivad sorteerimis- ja väärindamislaos endale sobivaid kangaid valimas. Paljud inimesed soovivad Uuskasutuskeskuselt materjalipõhist eraldisorteerimist. See on aga ressursirohke töö, millega hetkel tegeleda ei jõuta. VegMachine, Põhjala tehas ja paljud teised kasutavad Uuskasutuskeskusest saadut, et oma bränditud särke teha. Kuus leiab ühes poes selleks umbes viis särki.

Ühele haiglale koguti paar kuud kõigis Uuskasutuskeskuse poodides XXL-suuruses särke, et patsiendid saaksid end mõnusalt tunda. Osa poode kogub vajaduspõhiselt loomade varjupaikadele asju.

Uuskasutuse läheduses on potentsiaali erinevatel teenusepakkujatel

Uuskasutuskeskuse idee sai tuule tiibadesse Soome Kierrätyskeskuse eeskujust, kus töötajatele maksab palka töötukassa. Selle keskuse juures oli nii rattaparandus kui ka käsitööboks. Marilin näeb hetkel, et see kontseptsioon võiks toimida ka Eestis, kuid mitte Uuskasutuskeskuses endas. Võimalik on hoopis taoliste partneritega koostöö tegemine. Tartus edendatakse vaikselt midagi sarnast Paranduskeldriga.

Riietelt eemaldatakse kleeprulliga ebemed. Foto: Liisa Aavik

Mööbel on üks populaarsemaid kaupu

Kaubapäevad on iga kuu esimesel müügipäeval, mil püsikliendid seavad end ukse taha järjekorda. Retromööbel, kallimad brändiriided, erihinnaga riided, ehted ja nõud lähevad poes nagu soojad saiad. Vabatahtlikud, kes kindla aja asjade sorteerimisse panustavad, saavad neid 50-protsendise soodushinnaga. Juhataja määrab toote hinna ning töötaja saab selle poole hinnaga.

Turvahälle ja kineskooptelereid Uuskasutuskeskus ei müü

Uuskasutuskeskus ei müü enam turvakaalutlustel turvahälle, sest pood ei suuda garanteerida nende turvalisust ja seda, et need pole läbinud õnnetust. Lisaks ei võeta vastu kineskooptelereid, sest neid ei osteta ja Uuskasutuskeskus peab need lihtsalt jäätmejaama viima. Kui rääkida vähepopulaarsetest kaupadest, siis eriti hästi ei müü kiirköitjad, kuid Marilin rõhutab, et neid ja teisi puhtaid, terveid ja korralikke asju võib endiselt poodi tuua. Seega on hea teada, et enne kontoripoodi minekut tasub minna vaatama soodsamat kaupa hoopis teise ringi poest, kus seda on külluses.

See kera on üks lamp, mis läheb eraldi kontrolli, kus vaadatakse, kas see töötab. Foto: Liisa Aavik

Vabatahtlikud saavad töötada endale huvipakkuvate esemete kallal

Marilin näitab mulle pilti Eesti disainerlambist, millest tehti saabudes kohe pilt. See oli 20 minuti pärast näinud. “Seega, vabatahtlikul peab natuke silma ka olema, et midagi sellist ära tunda?” küsin. “Jah, me arvestame vabatahtlike endi pädevust: raamatutefänni paneme raamatuid sorteerima, nõude armastaja saadame nõudega toimetama. […] Tegemisi siin jagub ning oleme väga õnnelikud, kui keegi tahab meile appi tulla. Meil käib siin ka koole, kes on väga huvitatud uuskasutamisest ja massitoodangust.” Kooliõpilased on pandud ka ise sorteerima.

Marilin Väljur näitas mulle Uuskasutuskeskuse Instagrami kontot, mis kujutab teise ringi kaupu uues ja stiilses valguses. Foto: Liisa Aavik

Esmalt taaskasutuspoodides käik on oluline leevendus ületarbimisprobleemile

Marilini arvates on lihtne esimene samm vaadata asju esmalt taaskasutuspoodidest ning alles siis, kui sealt ei leia, kiirmoepoodidest. Kolme euro eest uuena ostetud T-särk ei kata aga loogiliselt mõeldes kõiki päris kulusid. Uuskasutuskeskusestki ei pea ostma odavaima brändi asju, vaid palju leiab ka linasest või siidist riideid. Võimalik on ka tulla üheks päevaks Uuskasutuskeskusesse, et näha, mis saab teisele ringile saadetud asjadest.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.