Uuskasutuskeskus ootab annetuseks puhtaid, terveid ja korralikke asju. Kahjuks saab kogu annetuste hulgast uuele ringile suunata vaid 30 protsenti. Müügikõlbmatu kaup nagu kulunud ja augulised riided lähevad prügisse ning katkine tehnika tehnikaromulasse.
Sain ka ise Uuskasutuskeskuses asju sorteerida ning prügisse tuli visata suurem osa: katkised, määrdunud ja pesemata riided, mis tingimustele ei vastanud. Uuskasutuskeskuses ei ole oma pesumasinat ja ressurssi selle töö tegemiseks. Seega on oluline, et annetajal oleks kodutöö tehtud ja tingimused täidetud, et riided saaks päriselt uuele ringile minna. Kui tegu on erilise välimusega asjaga või tehnikaga, mis töötab mingi nõksuga, on hea selle kohta kirjake juurde panna, et sorteerija selle otstarbest aru saaks.
Üks suurimaid murekohti on tekstiil
Kuigi enimtoodavad esemed varieeruvad poeti, siis kõikjal domineerivad rõivad. Tekstiili üleküllus on globaalne probleem. Ühe lahendusena kasutatakse maailmas purustamismasinaid. Neid on kahte sorti: kallid masinad, mis purustavad riided koos lukkude ja nööpidega, ning väiksem masin, mis eeldab nende eelnevat eemaldamist riietelt. Viimane on väga ressursimahukas tegevus.
Eestis tekstiili purustavad ettevõtted puuduvad ning selle kraami välismaale saatmine on muutunud liiga kalliks. Uuskasutuskeskus töötab hetkel aktiivselt selle probleemi lahendamisega. 2025. aastal muutub tekstiilijäätmete eraldi kogumine ka kohustuslikuks.
Oluline on tarbijate teadlikkus kaupade soetamisel
“Lahendus on inimeste teadlikkuse tõstmine,” ütleb Uuskasutuskeskuse esindaja Marilin Väljur. Uuskasutuskeskusesse tuuakse nii palju kaupa, et seda jääb üle ka väiksematele kirbuturgudele ja kaltsukatesse pakkumiseks. Iga kuu lõpus toimub kaubavahetus. Poe kohta tekib nelikümmend 150-liitrist kotti puhtaid, terveid ja korralikke riideid, mida keegi ei taha ja mis ei ole oma omanikku leidnud. Neid ei visata ära, kuid need jäävad Uuskasutuskeskuse lattu seisma.