Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTL) riskihindamise osakonnal valmis uuring, kus koostati ülevaade 2022. aasta alguses turul olnud toodetest, hinnati toodete märgistuse nõuetekohasust ning analüüsiti kümnes lisanditeta musta pässiku pulbri või tükkide ja tõmmiste proovis raskmetallide, mineraalainete, vitamiinide ja oksalaatide sisaldust. Millised olid uuringu tulemused ja mida tarbija meeles peaks pidama, kirjutab VTL-i peaspetsialist Jüri Ruut Maablogis.
Must pässik (Inonotus obliquus, inglise keeles chaga) on kaskedel ja teistel lehtpuudel kasvav seen. Kõnekeeles ja ka tootepakenditel nimetatakse seda sageli kasekäsnaks, mis on siiski hoopis teine seeneliik, erinedes mustast pässikust välimuse ja lühikese eluea poolest.
Euroopa Liidus on musta pässikut lubatud kasutada vaid toidulisandites, muuks toiduks või toidu koostisosana kasutamiseks tuleks taotleda uuendtoidu luba. Eestis turustatakse toidulisanditena üle 60 musta pässikut ehk chaga’t sisaldavat toodet, mida müüakse nii tavalistes kui ka e-poodides. Valdavalt on tegemist Eestis valmistatud toodetega: musta pässiku tükid või pulber, vesi- ja alkoholtõmmised nii lisanditega kui ka ilma ning külmkuivatatud lahustuvad ekstraktid.
Musta pässiku kohta on tehtud küll uuringuid, kuid selle kasulik mõju tervisele pole senini teaduspõhiselt tõendatud. Ka Euroopa Liidu tervisealaste väidete register ei sisalda ühtki väidet musta pässiku toime kohta, seega ei tohiks musta pässiku koostisest tulenevalt toodetele tervisalaseid väiteid omistada.
Kuna musta pässiku toimet pole põhjalikult uuritud, on ettevaatusabinõuna soovitatav, et selle tarbimisest hoiduksid rasedad ja imetavad emad, veritsushäirete põdejad ning kirurgilisele operatsioonile minejad.
Uuringu tulemused
Uuringu tulemusena leiti, et toodete pakenditel olev teave vastab üldjuhul toidulisandite märgistusele esitatavatele nõuetele ning keelatud toitumis- ja tervisealaseid väiteid pole esitatud, kuid veebipoodides kasutatakse toodete müügil tõendamata ja keelatud väiteid.
Nii elavhõbeda, kaadmiumi kui ka plii sisaldus uuritud proovides jääb tunduvalt alla toidulisanditele sätestatud piirnormidest. Musta pässiku tükkide või pulbri regulaarsel tarbimisel soovitatavas annuses (kuni 10 g päevas) või musta pässiku tõmmise tarbimisel soovitatavas annuses (kuni 75 ml päevas) saadavad alumiiniumi, arseeni, elavhõbeda, kaadmiumi, nikli, plii ja tina kogused ei kujuta endast riski täiskasvanutele. Samas võib täiskasvanutele ohutu alumiiniumi ja raskmetallide kogus halvima stsenaariumi korral kujutada riski lastele, kuna nende kehakaal on väiksem. Seetõttu ei tohiks lastele musta pässikut sisaldavaid tooteid anda.
Uuritud toodetes on mineraalainete (boor, fosfor, kaltsium, kroom, magneesium, molübdeen, naatrium, raud, seleen, tsink, vask) sisaldus üldjuhul väike ja jääb väga suure tõenäosusega alla 15% täiskasvanute päevase võrdluskoguse: see on piir, millest väiksemaid sisaldusi ei loeta toidulisandites märkimisväärseks.
Erandiks on kaalium ja mangaan pulbris või tükkides, mille korral päevane doos on vastavalt kuni 43% ja kuni 23% täiskasvanute päevasest võrdluskogusest. Uuritud proovide põhjal saab öelda, et toodet analüüsimata saab märkimisväärseks (rohkem kui 15% täiskasvanute päevasest võrdluskogusest) lugeda ainult kaaliumisisalduse musta pässiku tükkides ja pulbris. Kõigil teistel juhtudel peaks mineraalainete sisalduse esiletoomisel pakendil või tootetutvustusel kaasnema seda tõendavad analüüsitulemused.
Analüüsidega ei leidnud tõestust väited musta pässiku vitamiinisisalduste kohta. Vitamiinide (A, B1, B2, B3, B5, B6, C, D2, E, K1) sisaldus uuritud toodetes pole märkimisväärne ja saadav annus jääb väga suure tõenäosusega alla 5% päevasest vitamiinivajadusest.
Analüüsid kinnitasid musta pässiku toodete suurt oksalaadisisaldust (9000–16 500 mg/kg pulbris/tükkides, 200–1000 mg/kg tõmmises). See tähendab, et soovitatud kogustes tarbimisel on saadav oksalaadikogus aktsepteeritava päevadoosi lähedal. Selle koguse ületamisel võivad tekkida neerukivid. Paljudele musta pässiku toodetele on lisatud C-vitamiini sisaldavaid lisandeid, näiteks mustsõstra- või astelpajumahla, või ka puhast C-vitamiini. Teadaolevalt võib osa C-vitamiini organismis muutuda oksalaadiks, seega tuleks C-vitamiini sisaldavate toodete tarbimisel arvestada ohuga, et selle kogus üle 1 g ööpäevas võib kaasa tuua neerukivide tekke riski.
Meelespea tarbijatele
- mustas pässikus sisalduvad raskmetallid ja alumiinium ei kujuta soovitatavas koguses tarbimisel ohtu täiskasvanutele, kuid võivad olla riskiks lastele;
- musta pässiku mineraalainete sisaldus on väike ja vitamiinisisaldus väga väike;
- must pässik sisaldab palju oksalaate, mistõttu selle tarbimisest peaksid hoiduma neerukivide tekke soodumusega inimesed;
- tarbimisest peaksid lisaks lastele hoiduma rasedad ja imetavad emad, veritsushäirete põdejad ning kirurgilisele operatsioonile minejad;
- tootjad ja edasimüüjad (sealhulgas e-poed) ei tohi omistada mustale pässikule haigusi ravivaid, leevendavaid ega ennetavaid omadusi, sest neid omadusi võib omistada ainult ravimitele ning musta pässiku kasulik mõju ei ole üldtunnustatud kliiniliste uuringutega tõestatud.
Loe uuringut VTL-i kodulehel: https://vetlab.ee/et/riskihindamine/riskihindamise-projektid
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
