14.–15. septembril toimunud põhjatsooni taimekaitsevahendite valdkonna ekspertide veebikonverentsil ütles Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Anu Nemvalts, et viimasel kolmel aastal ei ole Eestis teada ühtegi juhtumit, kus mesilaspere oleks hukkunud taimekaitsevahendite kasutamise tõttu.
Nemvaltsi sõnul on see saavutatud tänu heale koostööle mesinike ja põllumajandustootjatega.
„Peamised väljakutsed PTA-le on toimeainete keelustamine, millest tulenevalt on tootjatel kasutada järjest vähem taimekaitsevahendeid,“ rääkis Nemvalts, lisades, et see soodustab illegaalse turu teket ning keelatud ainete kasutamist tootmises.
Nemvaltsi sõnul on Eesti väljakutseks veel suurendada suutlikkust toimeainete hindamise vallas, mis praegu on alla vajaliku miinimumtaseme. „Selle parandamiseks otsime täiendavaid finantse, et hindamismeeskonda suurendada,“ sõnas ta.
Konverentsil tõstatus olulise teemana riskihindamine kasvuhoonetes nii Euroopa Liidus (EL) kui ka põhjatsoonis. Tähelepanu all oli ka mesilaste riskihindamine, mis on põhjatsoonis ülejäänud liikmesriikidega võrreldes rangem, et tagada tolmeldajate tõhus kaitse.
Esimest korda Eesti juhtida olnud põhjatsooni taimekaitsevahendite turule lubamisega seotud ekspertide veebikonverentsil arutlesid eksperdid muu hulgas selle üle, kuidas soodustada madala riskiga taimekaitsevahendite turule lubamist, kuidas hinnata taimekaitsevahendite jääke mees ning millisel määral tuleb hoida taimekaitsevahendite hindamisega seotud andmeid konfidentsiaalsena.
Olulise teemana tõstatus nii Euroopa Liidus kui ka põhjatsoonis riskihindamine kasvuhoonetes. Leiti, et põhjatsoon vajab selgust, kuidas eri struktuuriga kasvuhoone tüüpe määratleda ning otsustati alustada esialgse info koondamise projektiga.
Euroopa Liit on jaotatud sarnaseid keskkonna- ja kliimatingimusi arvestades taimekaitsevahendite turule lubamises kolme tsooni. Eesti kuulub Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Islandiga põhjatsooni. Tsooni eesmärk on teha koostööd taimekaitsevahendite hindamisel, et vähendada liikmesriikide koormust ning tagada taimekaitsevahendite ühtlasem kättesaadavus.
Tänavu osales veebikonverentsil kaheksast riigist üle 90 eksperdi, kes tegelevad taimekaitsevahendite riskihindamisega toksikoloogiliste omaduste, füüsikalis-keemiliste omaduste, ökotoksikoloogiliste omaduste, keskkonnas leviku ja käitumise, jääkide ja efektiivsuse valdkonnas ning riskijuhtimise ja turule lubamise koordineerimisega.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
