On teada, et pesaparasiitide poegade kasvatamine nõuab kasuvanematelt oluliselt rohkem lõimetishooldesse panustamist kui endi poegade kasvatamine. Noore käo (Cuculus canorus) iseseisvumiseni võib mõnel juhul kuluda kuni 45 päeva, mis on sõltuvalt tema sulasliigi poegadest kuni kaks nädalat pikem aeg.
Kuna väga suur osa Euroopas pesitseva käo sulasliikidest on kaugrändurid, kelle jaoks on rändele asumise ajastus eluliselt tähtis, ei tohi selles tekkida parasiitliigi poja üleskasvatamiseks kuluva enama energia tõttu n-ö faasinihet – aega toitumiseks, sulgimiseks ning rändeks talvitusaladele ja tagasi peab jääma iga liigi jaoks piisavalt.
Reeglina panustavad just emaslinnud järglaskonna eest hoolitsemisse isaslindudest rohkem, mistõttu asuvad paljude liikide isaslinnud rändele varem. Emaslinnud peavad pikaks teekonnaks vajalikke energiavarusid kauem koguma. Kuna Kesk-Euroopas on käo üheks sagedasemaks sulasliigiks rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), uuriti käo parasiteerimise mõju just selle liigi hilisemale rändekäitumisele.
Kas käopoja kasvatamine mõjutab tema kasuvanemate aastatsükli faase nn ülekandeefekti näol? Eelnevate uuringute põhjal oli teada, et nende emaste ja isaste rästas-roolindude puhul, kes olid üles kasvatanud enda pojad, rändele asumise ajastamises erisusi ei olnud. Missugust mõju aga avaldab käopoja kasvatamine?
Et sellele küsimusele vastust saada, pöörati uuringu käigus põhitähelepanu kolmele erinevale aspektile:
1) kas käopoega kasvatanud sulasliigi vanalinnud asusid rändele hiljem?
2) kas oli erinevusi rändekäitumises nende isendite võrdluses, kes pesitsesid varem või kasvatasid enda pesakonna üles hiljem?
3) kas emaslinnud, kes panustavad järglaskonna hooldamisse reeglina rohkem, alustasid sügisrännet hiljem?
Tulemused olid mõneti üllatavad. Vastupidiselt eeldatule ei leitud sügisrändele asumises erisusi varem või hiljem pesitsenud paaride puhul. Seda ka juhul, kui kasvatati käopoega. Ka ei olnud rändekäitumises soopõhiseid erinevusi. Miks siis nii?
Põhjuseid võib olla mitu. Arvatavasti ei mõjuta käopoja kasvatamisel tekkiv keskmiselt kuni ühe nädala pikkune viivitus oluliselt teda kasvatanud roolindude konditsiooni, mistõttu alustatakse sügisrännet liigiomasel ajal. Siinkohal toimib eeldatavasti puhvrina just see periood, mille roolinnud saavad veeta pesakoha läheduses enne sügisrändele asumist. Ka on käopoegade suremus röövluse tõttu suhteliselt kõrge.
Samas võib põhjus olla ka nii valimi vähesuses – paljudel juhtudel jäi selgusetuks poegade saatus – kui ka võimaluses, et emaskäod valivad hoolikalt ning poetavad enda muna eelistatult just heas konditsioonis oleva sulasliigipaari pessa. Kuid kas soopõhiste erinevuste võimalikuks paremaks ilmnemiseks oli uuringusse kaasatud roolindude emaslinde võrreldes isaslindudega proportsionaalselt siiski vähe, näitavad edasised uuringud.
Rohkem infot leiab Eesti Ornitoloogiaühingu leheküljelt.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
