Möödunud aastal avati Norras maailma kõrgeim puithoone Mjøstårnet ja rajati Verksbyen, roheline puidust ehitatud elamukvartal Fredrikstadis. Viimase ehitamisel kasutati ka Eestis toodetud elemente.
Tegu on heade näidetega sellest, kui hea ehitusmaterjal on puit – see on paindlik, mitmekülgne, vastupidav ning muidugi keskkonnasõbralik.
Ka Eestis võiks puitu kasutada ehitamisel senisest hoopis rohkem, arvavad spetsialistid.Siiski on siingi juba töös mitmeid põnevaid projekte, kus palju puitu kasutada plaanis: näiteks keskkonnamaja Tallinnas.
TalTechi õppejõud ja arhitekt Sille Pihlak on meedias arvanud, et metsa peaks Eestis vähem raiuma, aga puitu rohkem väärindama ja sellest enam ehitama.
“Tehnoloogia selleks on Eestis olemas ja Eesti puidutööstuses on tohutult kasutamata potentsiaali: olemasolevad seadmed võimaldaksid kordades kasumlikumaid tooteid valmistada, kuid selleks peaksid töösturid arhitektide ja disaineritega tihedamat koostööd tegema,” on Pihlak veendunud.
Inspireeriv Mjøstårnet Norras
Suurepärane näide uuenduslikust puidu kasutamisest ehitustehnoloogias on möödunud aastal valmis saanud Mjøstårnet. Norras Brumunddali linnas asuv maailma kõrgeim puithoone on 18-korruseline ning 85,4 meetri pikkune.
Hoones asuvad hotell, erakorterid ja kontoriruumid ning selle põranda rajamisel kasutati Metsä Woodi valmistatud kiirest, kergest ja keskkonnasõbralikust Kerto® LVList ehk lamineeritud vineerpuidust elemente. Ehitis asub küll Norras, mitte Eestis, kuid inspiratsiooni võiksid sellest ammutada ka meie ehitusmeistrid.
Mjøstårnet sümboliseerib hästi keskkonnasõbralikku mõtlemist ehituses ja tõestab, et puidust on võimalik ehitada ka kõrgeid hooneid. Niivõrd kõrge puitehitise loomine oli maja projekteerinud Voll Arkitekteri arhitektile ja partnerile Øystein Elgsaasile paras proovikivi.
„Soovime inspireerida teisi ehitama samamoodi,“ sõnas Elgsaas.
Puit on võimalusterohke
Mjøstårnet on läbi ja lõhki puidust – nii hoone konstruktsioon kui ka fassaad on sellest valmistatud. Maja kandekonstruktsioon koosneb liimpuidust postidest, taladest ja diagonaaltaladest.
Liimpuidust elemendid sobivad kõrghoone ehitamiseks väga hästi. Alumised kümme korrust on valmistatud kokkupandavatest puitelementidest. Vaid ülemiste korruste platvormid on betoonist, et hoonet koos hoida ja kõikumist vältida.
Üldiselt kasutati kõrghoone ehitamisel kohalikke puittooteid, kuid näiteks Norra ettevõtte Moelven Limtre valmistatud põrandaelementide üheks osaks on Soomest, Metsä Woodist pärit Kerto® LVL.
Metsä Wood ja Moelven on koostööd teinud juba aastaid ning Moelven Limtre tegevjuht Rune Abrahamsen hindab nii Kerto® LVL-i kvaliteeti kui ka FSC sertifikaati.
„Liimpuidu valmistajana tahame kasutada võimalikult palju omi materjale. Pealisplaadi ja otsatalade jaoks on Kerto® LVL siiski parim – see on kerge ja väga lihtne kasutada, mistõttu ei tule tootmisel ette viivitusi. Ka on selle kvaliteet väga hea,“ sõnas Abrahamsen, kes juba ootab uusi kõrghooneprojekte.
Valmiselementidest ehitamine on kiire ja keskkonnasõbralik
Norrast pärineb teinegi hea näide puidu kasutamisest eluhoonete ehituses – Verksbyen, uus roheline naabruskond Fredrikstadis.
Projekti ühe osana rajab ehitusettevõte Arca Nova Bolig sinna viis viiekorruselist kortermaja. Nendegi hoonete ehitamisel kasutatakse Metsä Woodi Kerto® LVL-ist tooteid, mis muudavad ehitamise kiireks, kergeks ja keskkonnasõbralikuks. Uudsete majade rajamisel kasutatakse aga ka Eestis toodetud puitelemente.
„Kasutame ehitamisel Kerto® LVL-ist valmiselemente. Võrreldes tavaliste teras- ja betoonehitistega hoiame nii kokku ehitusaega ja vähendame CO2-heidet,“ ütles Arca Nova Boligi tegevjuht Ruben D. Hansen.
Hooned kerkivad tempoga üks korrus nädalas ning saavad nii valmis kõigest viie nädalaga. Esimene viiest majast valmis 2019. aasta lõpus ja ülejäänud peaksid valmis saama 2020. aasta lõpuks.
Hoonete esimese kolme korruse kandekonstruktsioonid koosnevad Kerto® LVL Q-panel paneelidest tehtud seinaelementidest. Põrandaelemente jäigastavad ja toestavad aga Kerto® LVL S-beam talad.
Metsä Wood on aidanud Arca Nova Boligit ka puidust kortermajade tehnilise lahendusega. „Tänu koostööle soomlastega on meil õnnestunud tuua Norra elamuehitusturule uus projekteerimissüsteem,“ sõnas Hansen.
Keskkonnamaja rajab Tallinnas teed uutele puitehitistele
Linnade jätkuva üleilmse laienemisega kasvab ka nõudlus säästlikuma ehituse järele ja puidul on selles oluline roll. On hea meel tõdeda, et suurepäraseid näiteid puitarhitektuurist leiab juba ka Eestist.
Möödunud aastal kuulutati välja uue Keskkonnamaja arhitektuurikonkursi võitja ning võidutöö, mille esitasid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai arhitektuuribüroost Kavakava OÜ. Puitstruktuurid on siseruumides efektsed ning demonstreerivad parimal moel puidu kui ehitusmaterjali erinevaid kasutamise võimalusi.
Tollane keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler nimetas tööd „tee lahtiajamise projektiks“, mis hakkab eksponeerima meie puitarhitektuuri ning saab keskkonnasõbraliku energiakasutuse näiteks.
Lennusadama kõrvale rajatav Keskkonnamaja koondab tulevikus ühe katuse alla Eesti Loodusmuuseumi ning büroohoone, kuhu on planeeritud keskkonnaministeerium, keskkonnaamet, keskkonnainspektsioon, keskkonnaagentuur ja ministeeriumi infotehnoloogiakeskus. Keskkonnaministeerium soovib keskkonnamaja ehitust alustada veel tänavu.
