Mets ja selle tervis ning jätkusuutlikkus on miski, mis on hingel pea kõigil Eesti inimestel. Ikka ja jälle muretsetakse, kas metsa on piisavalt ning ega seda liiga palju ei raiuta. Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid räägib, milline on meie metsade tervis ja annab nõu, mida teha, et Eesti mets jääks püsima. 

Ajakirjanduses räägitakse tihti Eesti metsast ja sellest, milline on seis meie metsades. Selgub, et see mure ei ole midagi uut. Nimelt kirjutas Maaleht hiljuti, et kõvem kurtmine raiemahtude üle käis juba 300 aastat tagasi, kui kardeti, et meie mets saab kohe otsa. Samas selgub, et esimese vabariigi ajal oli raiemaht tänasest suurem. 

“2021. aastal oli raiemaht 10,6 miljonit kuupmeetrit. Metsade kogu juurdekasv on aga 16 miljonit kuupmeetrit ehk me toimetame juurdekasvu piires,” selgitab Metslaid. 

Metsade kestliku majandamise üheks oluliseks kriteeriumiks on tema sõnul põhimõte, et pikas perspektiivis ei tohi raie ületada metsade juurdekasvu. Viimase kahe aastakümne lõikes on see põhimõte ka püsinud, sest raie ei ole ületanud juurdekasvu. “Tegelikult on meil isegi väike puhver täna olemas.” Olenemata sellest, on ikkagi tunda muret Eesti metsa üle, millel on ajaloolised juured ja millest kirjutas ka Maaleht. 

“Täna on metsasus 51 protsenti. Ehk metsa on sajandi tagusega võrreldes tulnud ikka väga arvestataval hulgal juurde. Samamoodi on märkimisväärselt suurenenud metsade tagavara ehk kõik need metsad, mis eelmise sajandi keskpaiku nii-öelda kasvama hakkasid, on täna saavutanud vanuse, kus nad on metsamajanduslikus mõttes küpsed või osa neist veel valmivad.”

Küpsete metsade osakaal majandatavatest metsadest on Metslaidi kinnitusel täna 25 protsenti.

Metsa väärtuse määrab puidu kvaliteet 

“Metsa kasvatamine on pikaajaline protsess, mille juures on oluline ka tagada saadava puidu kvaliteet. Kui me metsa õigeaegselt majandame ja uuendame, siis on ka sealt välja tulev puit kvaliteetsem,” selgitab ta. 

Kui aga puidu kvaliteet hakkab langema, siis tekib kohe probleem, et me ei saa piisavalt puitu kestvustoodeteks. 

Raiemahtude puhul tuleb Metslaidi kinnitusel arvestada just sellega, milline on metsade vanuseline olem ja koosseis. Täna on selgelt küpseid ja lisaks valmivaid metsi väga suures osas ning nende raiumine ja uuendamine on igati mõistlik, eriti juhul kui soovime ka tulevastele põlvedele jätta nii-öelda samaväärseid metsi, kus on valikus nii nooremat, keskealist kui ka küpset metsa. 

Siinjuures julgustab Metslaid ehitajaid materjalide valikul vaatama rohkem puidu poole, sest puidust on võimalik rajada isegi terveid linnu. 

“Puitu on võimalik kasutada väga erinevatel otstarvetel. Järjest enam kasutatakse seda rõivatööstuses kangamaterjalina, soomlased kasutavad seda näiteks ka akude tootmises, jne.”

Teadlasena näeb Metslaid, et metsi tuleb kasvatada ja majandada teaduspõhiselt ja Eestis on seda tehtud juba enam kui 100 aasta jooksul. “Metsanduse paremaks mõistmiseks tuleb teha rohkem selgitustööd lisaks on olulisel kohal tasakaalu leidmine metsa erinevate väärtuste vahel.”

Siinkohal märgib ta, et ligi 60 protsenti kaugkütte majapidamistest köetakse soojaks puidu abil, seega on olulisel kohal ka hakkepuit, mis on süsinikuneutraalne kütteliik. 

Kliimamuutus mõjutab metsa tervist

Kliimamuutuste kontekstis on süsiniku sidumise võime Metslaidi kinnitusel loomulikult parem  noores ja keskealises metsas, kus juurdekasv on suurem. Vanemates metsades hakkab see paraku langema. “Metsad muutuvad vastuvõtlikumaks ekstreemsetele ilmastikuoludele ja looduslikele häiringutele nagu tormid, metsapõlengud, seenhaigused ja putukkahjurid.” 

Üks juurprobleeme on tänases maailmas Metslaidi hinnangul just fossiilsed materjalid, nende asendamine taastuvate ja taaskasutatavate looduslike materjalidega näiteks nagu puit, on võtmetähtsusega. 

Siinkohal on Metslaidi hinnangul äärmiselt oluline metsade majandamise kavandamine ja nende õigeaegne hooldamine. Metsade mitmekesisuse tagavad just väikesed majandamisüksused, mis on tänaseks ajalooliselt väljakujunenud. 

“Kui me vaatame, et keskmine lageraielank jääb kahe hektari kanti, siis need ongi omaette väikesed majandamisüksused, millel kasvavad erinevate puuliikidega puistud.

Selline erinevate vanuste, kasvukohatüüpide ning elustikuga mets tagab vajaliku maastikulise mosaiiksuse. Metslaid peab siinkohal oluliseks täpsustada, et elustiku all mõtleb ta taimestikku, loomastikku, seenestikku, mullastikku ja muud metsas leiduvat. 

“Teinekord võib-olla häiriv see, kui raied koonduvad ühte kohta. Lahenduseks oleks siinkohal planeerida raielanke hajusalt.” 

Kes majandab metsaga paremini – eraomanik või riik? 

Kui Metslaidi sõnul võrrelda täna riigimetsa ja erametsa, siis tuleb riigimetsast kvaliteetset palki välja rohkem ja küttepuidu osakaal on vastavalt väiksem. “Erametsade puhul on paraku küttepuidu osakaal saadavast puidust suurem. See määrab omakorda seda, kui palju me saame puitu kasutada kestvustoodetes.”

Vastates küsimusele, kes siis ikkagi majandab metsa paremini, tuleb Metslaidi sõnul vaadata ajaloos tagasi. “Paljud erametsad on kasvanud looduslikult sööti jäänud põllumaadele ja inimene ei ole metsa arengu protsessi paljudel juhtudel õigeaegselt sekkunud. Need metsad on kasvanud pigem omasoodu ja nad ei ole nii hästi majandatud. Riigimetsa puhul on teadlik metsade majandamine toimunud läbi aegade.” 

Samas on riigimetsast 45 protsenti kaitse all ja range kaitse all kolmandik. Siinkohal tuleb Metslaidi hinnangul teha kummardus riigimetsa majandajatele, kes on hästi saanud hakkama nii metsa kaitsmise kui selle majandamisega. “Kõik need tegevused on olnud tasakaalus.”

Vahet tuleb teha raadamisel ja raiel

Üks tuleviku märksõnu on Metslaidi sõnul just bioringmajandus, milles mängib keskset rolli just metsandus. 

Metslaidi sõnul on oluline rääkida kahest erinevast asjast – raiest ja raadamisest. “Tuleb vahet teha, kas me räägime metsa raiest või raadamistest, viimasel juhul tegelikult eemaldatakse puittaimestik ja sinna uut metsa asemele ei kasva. Raadamisel  muutub maakasutuse kategooriat, mis on tänasel päeval suur probleem, näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestamisel. 

Kõige olulisem on Metslaidi kinnitusel just see, et raiejärgselt mets uuendatakse korralikult. “See on minu jaoks esmatähtis. Ja kindlasti ei tohi unustada ka raielangi väljanägemist, et see ala jääks visuaalselt viisakas ja silma häirivad kohad korrastatakse. Korralik uuendus tagab selle, et mõne aasta möödudes on raiesmiku asemel ilus noor mets.” 

Teinekord ka loodus ise algatab selliseid nii-öelda uuendusprotsesse. Siinkohal toob Metslaid erinevaid näiteid metsapõlengutest, tormidest ja üraskite laastamistest. “Tegelikult tekib väga palju selliseid alasid, mis jäävad lagedaks ja sinna tuleb kas looduslikult uus mets või rajatakse see pärast sanitaarraiet.”

Lõpetuseks lisab Metslaid, et korralik metsauuendus on tegelikult see, mis pidurdab kliimamuutust ja aitab kaasa püsikindla metsa kasvatamisele. “See tagab tulevikus terved ja elujõulised metsad, kust me saame väärtuslikku ja kvaliteetset puitu ning nautida muid metsahüvesid.”