Kirjutamata reegel ütleb, et iga algus on raske – nii võib ka LIFE projekti kirjutamine tunduda esmataotleja jaoks pealtnäha hoomamatu ettevõtmine. Sellegipoolest leidub nii Eestis kui ka mujal Euroopa Liidus tänaseks suurepäraseid edulugusid, mis kõik kord esimeste sammudega alustasid ning ühel päeval projektitaotluse kirjutamisega pihta hakkasid. Ent millest alustada, et kirjutamine ladusamalt mööduks?

Mis, kuidas ja milleks?

Kuna LIFE projekti taotluse kirjutamine on võrdlemisi ajamahukas ettevõtmine, milleks võib minna paar kuud, pole see LIFE programmis osalenud projektide näitel siiski ületamatu takistus. Seetõttu ei tähenda esimesel korral positiivsest rahastusotsusest ilmajäämine seda, et tehtud töö ja vaev nurka tuleks visata – komisjonilt laekunud tagasisidet saab nutikalt ära kasutada järgmise aasta taotlusvooru jaoks, kusjuures taotluse võib esitada sellelesamale, s.t vahepeal täiendusi saanud projektile.

Et iga LIFE projekt saab alguse mõnele keskkonnaprobleemile lahenduse pakkumisest, tasub enne projektitaotluse kirjutamist mõelda neljale olulisele küsimusele, kuna just nendele vastamisel kipub taotlustes kõige rohkem puudujääke esinema.

1. Millist probleemi see projekt asub lahendama? Et projekti ei kirjutata lihtsalt taotlusvoorust osavõtmise rõõmust, on väga oluline, et projekt pakuks lahenduse mõnele kindlale keskkonnaprobleemile. Euroopa mõõde on LIFE programmi puhul olulise tähtsusega tegur, kuid tasub siiski meeles pidada, et kõiki maailma probleeme ei saa lahendada ühe projektiga. Seega piiritle enda jaoks probleem, mida lahendama asud, ning sea endale üks suurem eesmärk, mida projekti käigus saavutada soovid. Samuti ole võimalikult põhjalik nii olemasoleva olukorra ehk probleemi kui ka sellele pakutava lahenduse kirjeldamisel.

2. Milliseid tegevusi on selleks vaja läbi viia ja mis see maksab? Paljude projektide puhul on saadud komisjonilt tagasisideks, et elluviidavaid tegevusi pole kirjeldatud piisavalt detailselt. Et seda viga vältida, mõtle läbi põhitegevused projekti eesmärkide saavutamiseks ning hinda ka seda, kas suudad nende elluviimiseks planeerida piisavalt vahendeid. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata omaosalusele, mis peab moodustama 40% projekti kogueelarvest. Eelarve peab olema realistlik ja lähtuma tegelikest kuludest.

3. Millised on oodatavad tulemused? Numbrilised näitajad on LIFE projekti puhul väga olulised, seda nii olemasoleva olukorra kaardistamisel kui ka võimalike lahenduste väljapakkumisel ja kirjeldamisel. Mõtle välja, kuidas ning milliste parameetrite abil tulemusi mõõdetakse ning mismoodi need saavutatakse. Pööra tähelepanu ka sellele, kuidas projekti käigus seiret ellu viiakse.

4. Mis saab pärast projekti lõppu? Väga oluliseks peetakse LIFE projekti jätkusuutlikkust ja selle tõendamist, s.t kuidas hoida projektiga saavutatud tulemusi ka pärast projekti lõppu. Mõtle läbi, kas sinu projekti raames tehtut on võimalik kasutada sarnaste keskkonnaprobleemide lahendamiseks mujal Euroopas – vastasel juhul võib projekt jääda vajalikest punktidest ilma põhjusel, et projekti pole võimalik mujal piirkondades korrata.

Tasub veelkord rõhutada, et põhjaliku ja tõenduspõhise taustainfo omamine on iga õnnestunud LIFE projekti puhul võtmetähtsusega tegur. Selleks kogu projektitaotluse eel vajalikke infomaterjale, tutvu teadusuuringute ja/või -artiklitega ning mõtle, kuidas saaks sinu projekt valitud probleemi lahendamisse panustada. Kui tõendusmaterjali napib, on alati võimalik alustada hoopis “Euroopa horisont” programmist, mille abiga on võimalik taotleda rahastust teadusuuringute läbiviimiseks.

Puudujäägid võivad röövida vajalikke punkte

Kuivõrd Eestist esitatud projektide puhul torkab positiivse aspektina silma valdkonna ekspertidest kirjutajate asjatundlikkus, võivad teatud detailid siiski jääda vajaliku tähelepanuta, röövides projektilt positiivse rahastamisotsuse saamiseks vajalikke punkte. Nii võib suurepärane projekt jääda vajaliku rahastuseta ainuüksi põhjusel, et olulistele detailidele ei osatud esimese hooga tähelepanu pöörata.

Näiteks tuleks nii praeguse olukorra kui ka soovitud tulemuste kirjeldamisel keskenduda teaduspõhisusele, mille puhul peab olema võimalik viitamine olemasolevatele teadusuuringutele ja andmetele. Samuti kaotavad taotlused tihti väärtuslikke punkte, sest ei tooda välja Euroopa Liidu lisandväärtusi näiteks rahvusvahelise mõju kirjeldamisel. 

Põhjaliku eeltöö, juhenditega tutvumise ning kogemustega spetsialistide abiga on korduma kippuvaid vigu võimalik vältida. Projekti taotlemisel saavad igakülgselt nõu anda pikaajalise kogemusega LIFE kontaktisikud Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja Kliimaministeeriumist, kellel on olemas vajalikud teadmised ja oskused eduka projekti kirjutamiseks ja hindamiseks. Samuti on Eestis tänaseks suure teadmistepagasiga LIFE programmi kogukond, kes saab väärtusliku kogemuse baasil näpunäidetega toeks olla.

Et taotlusvoorude tähtajad on lähenemas, siis juba 16. augustil toimub LIFE programmi veebipõhine töötuba, mis keskendub puhtale energiale ülemineku (CET) valdkonna projektide kirjutamisele. Oma teadmisi ja kogemusi jagab LIFE programmi puhtale energiale ülemineku valdkonna ekspert Siret Talve. Kuna üritus toimub arutelu vormis, saavad kõik osalejad jooksvalt tekkinud küsimusi esitada.