Kuigi armastame eestlastena pidada end looduseusku rahvaks, napib meil siiski teadmisi paljudel olulistel keskkonnaalastel teemadel. See omakorda võib põhjustada konflikte ning viia valede otsuste tegemiseni, mis pole pikemas perspektiivis kuigi jätkusuutlikud ega mõistlikud. Mil viisil võiks kohalike inimeste teadlikkust parandada?

LIFE edendab kodanikuteadust

Euroopa Komisjoni toetusmeetme LIFE programmi abil on võimalik taotleda rahastust erilaadi projektidele, mis keskenduvad mõnele keskkonna- või kliimaprobleemi leevendamisele või uute lahenduste otsimisele.

Muuhulgas on võimalik küsida toetust projektile, mille peamine eesmärk on läbi viia laiahaardeline teavituskampaania, jagamaks vajalikku informatsiooni erinevate sihtrühmadega.

Ent teavituskampaaniad ei tegele vaid info levitamisega. Väga olulist rolli mängib ka kodanikuteadus ja selle edendamine, mille abil kaasatakse kohalikke inimesi teatud küsimustes kaasa mõtlema ning looduses ja keskkonnas toimuvaid protsesse paremini märkama.

Nurmenukkude abil teadlikuks

Nii sai alguse NaturallyEST LIFE projekt, mis soovib elavdada looduskaitsega seotud ühiskondlikku diskussiooni ning leevendada konflikte kohalike kogukondade, maaomanike ning looduskaitse võtmeisikute vahel.

Nimelt tekivad inimeste- või institutsioonidevahelised tülid sageli puudulikust kommunikatsioonist ja selgitustööst, mistõttu võib välja kujuneda negatiivne suhtumine looduskaitsesse. Kuna loodus- ja keskkonnahoid peaks olema prioriteet, tuleks viimast igal võimalusel vältida.

Selsamal põhjusel tehakse  selgitustööd, aidatakse olulisi sõnumeid nii-öelda “tõlkida” ning erinevatel osapooltel paremini üksteiseni jõuda.

Ühtlasi viiakse projekti raames läbi kodanikuteaduse kampaaniat “Eesti otsib nurmenukke”, mis toimus esimest korda 2019. aastal. Kampaania oli nii edukas, et laiendas sel aastal haaret üle kogu Euroopa, eesmärgiga kaardistada nurmenukkude kasvualasid ning lasta kõikidel huvilistel määrata leitud lillede õite tüüpe.

Kuid miks just nurmenukk? Tegemist on nn mudelliigiga, mille abil saab uurida, kuidas käib antud piirkonnas erinevate teiste niidutaimede ja tolmeldajate käsi. Inimeste kaasabil saavad asjatundlikud inimesed niisiis hinnata, millistes piirkondades on loodus terviklik ning kus võib märgata olukorra halvemaks muutumist.

Ohtlikud ained

Ühiskonnaliikmete teadlikkuse tõstmisega tegeles aktiivselt ka LIFE BaltInfoHaz projekt, kus keskenduti inimeste poolt tihedat kasutust leidvatele tootegruppidele nagu näiteks kosmeetika-, kodukeemia- ja siseviimistlustooted.

Erinevate tegevuste läbi selgitati, milliseid ohtlikke aineid erinevad igapäevatooted sisaldada võivad ning missugust mõju need nii tervisele kui ka meid ümbritsevale keskkonnale avaldavad.

Näiteks viidi Balti riikides läbi neli erinevat teadlikkuse suurendamise kampaaniat, võeti ja analüüsiti vere-, tolmu- ja õhuproove ning suurendati nõudlust ohtlikke aineid mittesisaldavate toodete järgi.

Üheskoos võõrliikide vastu

Ent inimeste teadlikkust annab tõsta ka mõne konkreetse looma- või taimeliigi osas. Näiteks sai sarnasel eesmärgil Itaalias alguse LIFE STOPVESPA projekt, mille eesmärgiks oli võidelda Aasia vapsiku kui ohtliku võõrliigi vastu.

Et saavutada soovitud tulemusi, oli tarvis jagada informatsiooni kõnealuse putuka olemuse, sealhulgas tema välimuse ja elupaikade kohta. Aasia vapsiku äratundmisel said inimesed leiukohast teada anda ning saadud informatsioon võimaldas pesad üles leida ja hävitada.

Itaalias läbiviidud projektil oli palju osapooli nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Näiteks kuulus meeskonda ka Torino Ülikooli töörühm, kes töötas välja radari, jälgimaks Aasia vapsikute elutegevust lähemalt ning võimaldamaks nende vastu paremini võidelda.

Ka Eestis esineb soovimatuid võõrliike ning just LIFE programmi kaudu on võimalik taotleda rahastust nendega võitlemiseks.

Näiteks saaks suuremahulise projekti tegevuste käigus asuda tõrjuma hiljuti kohalikesse koduaedadesse jõudnud lusitaania teetigu, kellega on kimpus paljud aiapidajad üle kogu Eesti.

Kuriteod saagu karistatud

Teavituskampaaniat on vajalik teha ka selleks, et inimesi hoiatada ja heidutada. Nimelt vastab kahjuks tõele, et looduse ja keskkonna suhtes pannakse toime palju halbade kavatsustega tahtlikke tegusid. See tekitab omakorda kahju nii linnu- ja loomaliikidele, inimestele kui ka kogu planeedile.

Ehkki selliste kuritegude kohta ei koguta andmeid süstemaatiliselt, on mõningad faktid siiski teada: näiteks tapetakse BirdLife International andmetel Euroopas igal aastal ebaseaduslikult umbes miljon lindu.

Looduse ja keskkonna vastu toime pandud kuriteod on üks tulutoovamaid organiseeritud kuritegevuse liike pärast inim-, narko- ja relvakaubandust. Ainuüksi 2017. aastal toimetati ebaseaduslikult Hiinasse koguni 100 tonni Euroopa angerjat.

Sarnased teod on nõnda karmide tagajärgedega, et võivad viia mõne liigi väljasuremiseni või kahjudeni, mida on raske olemasolevate parameetride järgi määratleda.

Et vähendada metsloomade vastu toime pandud kuritegusid ning võtta kurjategijad vastutusele, on samuti vaja teha hulganisti teavitustööd. Sellise eesmärgi on seadnud LIFE SWiPE projekt, tegelemaks Euroopa Liidu prioriteediga võidelda looduse või keskkonna vastu toimuva kuritegevusega.

Et sageli jäetakse sellistest kuritegudest teavitamata, soovib projekti rahvusvaheline meeskond suurendada metsloomade suhtes toime pandud ja kohtu alla saadetud kuritegude arvu 25% võrra, seda tänu teadlikkuse ja erinevate ametkondade koostöö parendamisele.

Projekti tulemusena paraneb inimeste informeeritus ja seeläbi väheneb looduse ja keskkonna suhtes toime pandud kuritegevus.

Osale LIFE infopäeval

Eelnevalt toodud näidetest järeldub, et mida teadlikum on inimene, seda rohkem teeb ta läbimõeldud otsuseid. Seega on oluline, et keskkonna- ja kliimavaldkonnas jätkataks laiapõhjalist teavitustööd ja olulised teadmised jõuaksid inimesteni. Just sellise võimaluse annabki LIFE programm, mille abil saab olukorda parandada.

Peagi avaneb taotluste esitamine LIFE programmi uueks rahastusperioodiks, mille sisu avab Euroopa Komisjon lähemalt 22.–25. juunil toimuvatel veebiseminaridel.

Samuti on kõikidel soovijatel võimalus osaleda Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Keskkonnaministeeriumi korraldataval LIFE programmi infopäeval 16. juunil.

Artikli kirjutamist on rahastatud projektist “LIFE programmist teadlikkuse suurendamine ja projektitaotluste kvaliteedi parandamine 2”, mida rahastab Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide kaasrahastamise programm LIFE.