Eesti Erametsaliit osaleb partnerina Euroopa Komisjonilt rahastuse saanud rahvusvahelises projektis LIFE ENPLC, milletaolist pole Euroopas varem läbi viidud. Juhatuse nõuniku Arpo Kullerkupu sõnul võib looduskaitse korraldusele ja kodanikuteaduse arendamisele keskendunud projektist saada tulevikus alguse pikaajalisem koostöö, mis aitaks omavahel ühise laua taha kokku tuua maaomanike- ja keskkonnaorganisatsioonid.

Arutatakse ka jätkuprojekti elluviimise üle

Kuivõrd maa väärtuse säilitamine ja uuenduslike kaitsevõtete rakendamine on loodushoiusüsteemi seisukohalt väga olulise tähtsusega, pole Kullerkupu hinnangul niivõrd oluline, miks loodust kaitsta, vaid kuidas seda teha ehk kuidas me Eestis ja laiemalt Euroopas oma elukeskkonda kasutame ja hoiame. “Kuidas saaks loodushoiusüsteem toimida nii, et tulevastele põlvedele jääks vähemalt sama hea või veel parem keskkond, kui on meil praegu,” ütles ta.

Kullerkupu sõnul on LIFE ENPLC projekti üks kõige olulisemaid eesmärke tuua üle Euroopa ühise laua taha maaomanike- ja keskkonnaorganisatsioonid ning panna neid koos arutama samade probleemide üle. “Sellisel tasemel ja selliste partnerite ringiga projekti pole varem ellu viidud ja siit võib saada alguse pikaajalisem sisukas koostöö.”

LIFE ENPLC projekt, kus Eesti Erametsaliit partnerina kaasa lööb, jaguneb kolme peamise teema vahel: kui ühest küljest kaasatakse vabatahtlikke ja edendatakse kodanikuteadust, siis teisest küljest fokuseeritakse tähelepanu looduskaitsele eramaadel, vabatahtlikule loodushoiule, aga ka eraomanikele mõeldud maksusoodustustele ja kompensatsioonidele. 

Esimese teema raames on toimunud mitmeid BioBlitz’e (loodusväärtuste välkinventuure) ehk vabatahtlike üritusi. “Eesti jaoks on aga tähtsal kohal olnud erinevate finantseerimisvõimaluste, maksusoodustuste jne praktikate analüüsimine – seda enam, et projekti lõpptulemusena peab valmima raport ja ettepanekute pakett Euroopa Komisjonile.”

Projekt haarab erinevaid osapooli

Kuna LIFE programmi taotlusvoorus on eelisseisundis projektid, millel on rahvusvaheline mõõde, iseloomustab see aspekt ka kõnealust projekti. Eesti Erametsaliitu kutsus projektis osalema Euroopa Maaomanike Organisatsioon (European Landowners Organization – ELO), mille liige Eesti Erametsaliit on ning kes on ühtlasi üks projekti juhtpartneritest. Teiseks juhtpartneriks on keskkonnaorganisatsioon Eurosite (European Land Conservation Network).

“ELOl oli enne seda projekti üks varasem algatus „Land Is For Ever“, mille raames korraldasime Tallinnas rahvusvahelise seminari eraloodushoiu võimalikkuse ja võimaluste kaardistamiseks ja analüüsimiseks. Kuna see üritus sai hästi läbi viidud, pälvisime ilmselt piisavalt usaldust, et suudame LIFE’i projektiga hakkama saada,” sõnas ta.

Et EL keskkonnaeesmärgid on väga ambitsioonikad ning nende elluviimiseks peavad nii Euroopa Liit, liikmesriigid kui ka erasektor tegema tihedat koostööd, tõukus ka LIFE ENPLC (European Networks for Private Land Conservation) projekt suuresti just nendest eesmärkidest. “Eestis viljeletav keskkonnateerulli poliitika ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik, paljudes Euroopa riikides ei tule selline lähenemine ja eraomandisse suhtumine kõne allagi,” nentis Kullerkupp.

Niisiis kaardistatakse ja otsitakse projektiga võimalusi, kuidas panna keskkonnaorganisatsioonid, riik ja maaomanikud ühte jalga astuma ning ühise eesmärgi nimel töötama. “Sealjuures on oluline, et säiliks tasakaal – et maaomanikule jääks võimalus tulu teenida, et keskkonnal päriselt ka läheks paremini ning et riiklikud eesmärgid saaksid täidetud.”

Kaasatud on palju rahvusvahelisi eksperte

Projekti alustamise hetkel algas ülemaailmne koroonakriis, millele järgnesid karmid piirangud – seetõttu möödus esimene etapp kõikide osapoolte jaoks võrdlemisi väljakutsuvalt. “Esimene võimalus partneritega reaalselt silmast silma kohtuda tuligi alles poolteist aastat pärast projekti algust. Mitmed planeeritud üritused toimusid veebinaridena või lükkusid edasi,” tõdes Arpo Kullerkupp.

Et Eesti Erametsaliit on rahvusvahelise projekti üks väiksemaid partnereid, on Eesti panus peaasjalikult seotud sisendi andmisega erinevatel teemadel, mis puudutavad keskkonnakaitse korraldamist eramaal, sh rahastamisvõimaluste kaardistamist ja analüüsimist. “Meie jaoks on väga oluline saada aru, kuidas on lahendatud looduskaitse korraldus eri maailmanurkades, kas meil on sealt midagi üle võtta või peaksime midagi kindlasti vältima,” ütles Kullerkupp.

Projekti käigus loodab Eesti Erametsaliit koguda vajalikke teadmisi ja kogemusi, sealhulgas ka näiteks erinevate partnerriikides rakendatavate ja planeeritavate praktikate plusse ja miinuseid. Kaasatud on ka eksperte väljastpoolt Euroopat, näiteks ühest maailma suurimast keskkonnaorganisatsioonist The Nature Conservancy (TNC), mis asub USAs ja tegutseb globaalselt.

“Loodetavasti jõuame selliste projektide abil uute teadmisteni ning sisuliste diskussioonideni, kuidas peaks loodushoiuvaldkond Eestis tulevikus korraldatud olema ja kas näiteks eralooduskaitsealad võiks olla üks lahendus, aga ka kuidas elupaikade ja liikide seisundit parendada,” märkis ta.

Tähtis on planeeritavad tegevused läbi mõelda

Just koostöö ja kommunikatsiooni parandamine erinevate osapoolte vahel on Kullerkupu sõnul olulise tähtsusega aspekt. “Eesti senine praktika ei ole maaomanike huvidega arvestav ega ka maaomanikke kaasav, see omakorda tekitab pingeid ning ka vastumeelsust looduskaitse suhtes. Samuti võib see olla riigile oluliselt ressursimahukam lahendus,” lisas ta.

Samuti lisas ta, et tegelikult on juba käimas ka arutelud selle üle, et kas, kuidas ja milline võiks olla n-ö jätkuprojekt, mis käimasolevast projektist saadud tulemusi edasi arendab ja testib. “Kuna projekti lõpp on juba 2024. aasta alguses, siis suurem osa tegevusi ongi juba läbi saanud või saamas. Mõningaid üritusi toimub veel suvel ja sügisel Lõuna-Euroopas, kus on väga oluline maastiku ja metsapõlengute teematika ning nende ennetamine. Kõige olulisema eesoleva ürituse ehk lõpukonverentsi täpne aeg veel paigas ei ole, kuid see toimub ilmselt 2024. aasta veebruaris Brüsselis,” märkis Kullerkupp.

LIFE programmist saadav toetus ning võimalus projektis osaleda on eelkõige olnud oluline uute kogemuste ja teadmiste saamiseks, et viia nii täna kui ka tulevikus ellu tegevusi, milleks muidu võimalust ei oleks. Arpo Kullerkupp kinnitab, et projekti ettevalmistus ja selle kirjutamine on ilmselt kõige keerulisem, kuid ka olulisem osa ettevõtmisest.

“Kui planeeritavad tegevused on hästi läbi mõeldud, siis elluviimine on oluliselt lihtsam. Samas tasub arvestada ka sellega, et kõike ei ole võimalik mitme aasta peale ette näha ning muudatusi võib ikka ette tulla. Koordinaatorid CINEAst on väga abivalmid ning vajadusel aitavad ja juhendavad partnereid,” ütles ta.

LIFE programmi taotlusvoor on avatud

LIFE programmist saab küsida toetust mahukamatele ja suurema mõjuga projektidele, kui riigisisesed toetused seda võimaldavad. Sellel aastal läheb programmist jagamisele 611 miljonit eurot ning toetust on võimalik küsida väga eriilmeliste projektide looduse ja bioloogilise mitmekesisuse, ringmajanduse ja elukvaliteedi, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning puhtale energiale ülemineku valdkondades. 

Kuivõrd sobivate rahvusvaheliste partnerite leidmine ja projekti kirjutamine võivad olla esmapilgul väljakutsuvad, jagavad näpunäiteid ka LIFE programmi Eesti kontaktisikud. Tutvu LIFE programmi tingimuste ja taotluste esitamise tähtaegadega täpsemalt LIFE programmi kodulehel.

Väiksemate projektide jaoks on võimalik KIKist toetust taotleda keskkonnaprogrammi metsanduse programmi kaudu, millega toetatakse erinevaid metsandusalaseid tegevusi alates metsa mitmekülgse kasutuse edendamisest kuni metsanduslike e-teenuste arendamiseni.

Ühtlasi saavad erametsaomanikud taotleda KIKist toetusi metsa uuendamiseks, pärandkultuuri säilitamiseks ja eksponeerimiseks, metsamaaparandustöödeks, üraskikahju ennetuseks, noorte metsade hooldamiseks ja metsa inventeerimiseks. Metsaomanikel on võimalik taotleda hüvitisi ka looduskaitseliste piirangute eest erametsas ning sõlmida lepinguid vääriselupaikade kaitseks.