Makeitneutrali blogi

Plastist, päris või potis: kas jõulupuu saab üldse olla keskkonnasõbralik?

Foto: Shutterstock

Õues on külm ja tuiskab, aga sina korjasid pakase kiuste just mõne suure ostukeskuse kõrvalt aedikust kuuse kaenlasse ja kiirustasid koju, et perele rõõmu teha. Toas sai kuusk ehted ja vilkuvad tuled külge ning kõige alumiste okste varju sätiti ootele jõulukingid.

Võib-olla jäi natuke hinge kripeldama, et nurgas seisev ilus ja uhke puu alustab uut aastat prügimäel või ahjus…

Samas, tuba lõhnab värskelt nagu mets, lapsed rõõmsad ja kassil ka põnev – kuidas peaks see stseen ilma kuuseta üldse toimima?

Jõulutraditsioonidest keegi loobuma ei pea, aga austusest looduse, inimkonna tuleviku ja oma laste vastu tasub jõulupuud valides silmas pidada oma pühadeaegset CO2 jalajälge.

Kumb on parem?

Metsast pärit kuuse kasuks räägib see, et kuuse tootmiseks või kasvatamiseks pole kulutatud mingeid ressursse ja jõulupuu CO2 jalajälg sõltub suuresti sellest, mida puuga pärast jõule ette võetakse.

Umbes kahemeetrine päris kuusk, mis lõpetab omadega ahjus, tekitab 3,5 kilogrammi CO2. Aga kui puu visatakse lihtsalt prügimäele, on jalajälg juba 16 kilogrammi CO2.

Kunstkuusk teeb aga keskkonnakahju poolest päris puudele silmad ette. Umbes kahemeetrise kunstkuuse tootmine tekitab keskmiselt 40 kilogrammi CO2. See tähendab, et peaksid oma kunstkuuske kasutama vähemalt 12 aastat, et see ennast CO2 kulu poolest ära tasuks.

Kas oled valmis kümme aastat sama kuuske ehtima?

Päris kuusk metsast on küll keskkonnasõbralikum kui kunstkuusk, aga puud ei ole lõikelilled, mida paariks nädalaks tuppa tuua ja siis minema visata. Puud on planeedi kopsud, mis toodavad hapnikku, seovad CO2 ja puhastavad õhku.

Seega tasub mõelda, kas parem poleks see puu metsa kasvama jätta.

Küsi puude päritolu kohta

Kui ostad puu istandusest, ei mõjuta nende maha raiumine Eesti metsi ja see on igati positiivne. Aga istanduse puu ei ole päris sama, mis metsas oma jõul kasvav puu.

Mitmed istandused kasutavad oma puude kasvatamiseks taimekaitsevahendeid, et kõiksugu kahjurid ja parasiidid puude kasvu ei pidurdaks.

Kui ostad oma kuusepuu istandusest, siis tee enne kindlaks, kas ja milliseid pestitsiide on puude kasvatamisel kasutatud. Ka Euroopas kasutatakse mitmel pool puude kasvatamisel selliseid taimekaitsevahendeid, mis on keelatud nii põllul kui koduaias kasutamiseks. 

Keelatud sellepärast, et mitmed neist on kantserogeensed ehk võivad põhjustada vähki.

Aga mis mul siis üle jääb?

Kui sul on kunstkuusk juba olemas, siis pole mingit probleemi. Kasuta seda julgelt edasi nii kaua kui vähegi võimalik.

Kui aga alles mõtled, millist jõulupuud endale muretseda, siis keskkonna seisukohast on kõige parem variant tuua tuppa potikuusk. Neid on saada nii Gardestis, Horteses kui ka suuremates ehituspoodides.

Endal on ka parem tunne, kui tead, et puu keset tuba surema ei hakka.

Potikuuse saab pärast pühi maal või metsas mulda istutada ja nii igal aastal.

Eesti metsad ei jää selle arvelt vaesemaks, vaid vastupidi – pärast pühi istutatakse puid hoopis juurde.

Mõtle kastist välja

Kui sa pottide ja istutamisega jamada ei taha, on üks põnevam variant oma jõulupuu ise meisterdada. Pühade ajal on ju oluline perega toredasti koos aega veeta ja seda mitte ainult teleka ees.

Miks mitte korjata metsast või mere äärest oksi, käbisid, kuuri alt vanu lauajuppe või muud materjali ja ehitada sellest endale omapärane kuusk?

Sellise kuuse küljest ei pudene kusjuures ühtegi okast.

Variante ja mänguruumi on lõpmata palju ja internetist leiab erinevaid õpetusvideoid ja artikleid. Mõned näited leiab näiteks siit.

Sellest võiks kujuneda perele uus ja keskkonnasõbralik jõulutraditsioon, mis on parajalt põnev – igal aastal isemoodi jõulupuu.
Veel nippe ja ideid võimalikult metsa-positiivseks eluks saab Makeitneutrali kodulehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.