Kas teadsid, et igas minutis saadetakse välja 240 miljonit e-kirja, millest 20 protsenti jääbki avamata. Ühe megabaidine e-kiri toodab aga oma keskmise elutsükli jooksul 20g CO2, mis on sama, kui 60w lambipirni põlemine. Nüüd mõtle, mitu e-kirja sina iga päev saadad? Või mitu uudiskirja sa iga päev oma melile saad? Või kui palju sa sotsiaalmeediakanalitesse postitad?
Need kasutud, aegunud ja dubleeritud andmed, mida keegi enam ei vaja ega kasuta, kõik see moodustabki digiprügi. Aina kasvavate andmekoguste säilitamine ja liigutamine, sealhulgas päringute tegemine ja andmete pilvestamine, nõuab hulganisti nii energiat kui ka raha. Üks veebiotsing tekitab näiteks 0,8g CO2. Keskmine kasutaja teeb 2,6 veebiotsingut päevas, mis võib tähendada, et aastas eraldub kokku 9,9 kg süsinikdioksiidi. Seega vajaks keskmine inimene veebi sirvides aastas umbes 365 kwh elektrit ja 2900 liitrit vett.
Seisame silmitsi faktiga, et kaks protsenti maailma CO2 emissioonidest tuleb üksnes andmekeskustest, viie aasta pärast aga tarbivad andmehoidlad viiendiku kogu planeedil toodetud energiast.
Selle peale võiks küsida, et mida sa sagedamini koristad, kas oma meiliboksi või vannituba? Nii nagu koguneb ebavajalikku meie koju, koguneb prügi ka serveritesse ja kõvaketastele. Ometi ei vaevu me seal kuigi tihti koristama ning jätame pahna sinna igaveseks seisma.
Maailmakoristuspäeva eestvedaja Elike Saviorg ütleb, et digiprügi kujutab endast keskkonnale väga suurt probleemi ja see vajaks rohkem tähelepanu. Maailmakoristuspäeva raames on koostöös Teliaga digiprügi koristust korraldatud juba kolm aastat. 2021. aastal osales digikoristusel 276 ettevõtet ja 655 eraisikut.
Silmale nähtamatu prügihunnik
“Internetikasutajad tekitavad iga päev 2,5 kvintiljonit (ehk miljard miljardit) baiti andmeid juurde. See tähendab, et ühes sekundis tekitab iga inimene keskmiselt 1,7 megabaiti andmeid,” loetleb Saviorg kolossaalseid numbreid.
Hoolimata suurtest numbritest, ei teadvusta inimesed probleemi ega mõtesta enda jaoks lahti, mida ühe meili või piltide saatmine ja üleslaadimine keskkonnale tähendab. “Tänasel päeval on meile nii igapäevane ja iseenesestmõistetav saata päeva jooksul kümneid meile ning igat emotsiooni pildistada ja lähedastega jagada,” tõdeb Saviorg.
Siinkohal tasukski endalt sagedamini küsida, kas kirja või faili on sel korral vaja salvestada, dubleerida, säilitada või üldse saata? Küsi endalt sedagi, kas suudaksid ehk mõnest selfist, sotsiaalmeediasse postitatud looma või lapse pildist või videost loobuda? Tegelikult pole keeruline loobuda ka näiteks uudiskirjadest, mida sa tavaliselt ei loe ning kustutada oma nimi listidest, mis sind erinevate keskkondadega seovad.
Saviorg soovitabki luua endale harjumus kustutada järjepidevalt kõik need failid, mida enam vaja ei lähe.” Esmalt korrasta oma meilboks, kustutada ära vanad ja mittevajalikud kirjad. Sorteeri säilitatavad dokumendid ja pildid ning kustuta kõik muu mittevajalik,” toob ta lihtsa näite, millest igaüks meist võiks täna ja kohe alustada. Vähemtähtis pole ka fakt, et lisaks ökoloogilistele põhjustele, aitab digiprügi kõrvaldamine suurendada andmete turvalisust.
